/nginx/o/2013/09/05/2231087t1hcf07.jpg)
Pealtnäha ja paberil läks Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamine üpris valutult rahvusringhäälingu nõukogu kinnitas särava missiooniga uue juhtkonna, see omakorda lõi uue struktuurirägastiku, mis liitis tele- ja raadiorahva, ning saatedki lähevad edasi nii teleekraanil kui ka raadioeetris.
Ometi pole kõik kuld, mis hiilgab. Pärast «raadiomeeste telemaja-vallutust» tunneb telerahvas end hüljatu ja saatuse hooleks jäetuna.
Ehkki sisuliselt oli endine raadiojuht Margus Allikmaa vedanud rahvusringhäälingu ühendamist juba aastaid, tõi teleinimeste laupadele esimese hirmuhigi tema otsus lüüa juhatuse tähtsalt kohalt minema teleinimene ning panna ühendatud ringhäälingus programmi juhtima oma võitluskaaslane, endine Eesti Raadio raadio uudistejuht Hanno Tomberg.
Tõsi, uute juhtidega tahes-tahtmata kaasnevaid uusi tuuli pole selles majas kunagi sallitud. Alati on vanaviisi parem olnud. Ent nüüd tekkis tõeline oht, et telerahvas jääb 705 töötajaga vastloodud mammutorganisatsioonis hüüdjaks hääles kõrbes.
Hirm sulgeb suu
Armastatud teletäht, praegu haiguspuhkusel Vahur Kersna oli esimene, kes raadiost tulnud ringhäälingujuhtidega avalikult võitlusesse asus. Eesti vaadatuima saate «Pealtnägija» üks juhte võttis Postimehe veergudel sõna telemajas valitseva hoolimatuse ja ükskõiksuse vastu.
«Kas tänavugi 270 miljonit krooni põletav ETV on sõjatehas, mille seinte vahel toimuvast võib ta kinnimaksja saada aimu vaid läbi kahvatu eetrisaluudi õhtutaevas? Vabandust, ma pole seda meelt,» kirjutas telemees mõne nädala eest.
Nüüd on selge, et pärast haiguslehe lõppu Kersnal enam ETV ekraanile asja pole, sest ta on suutnud oma tööandja lõplikult välja vihastada.
Aga kas äikese järel läks ilm selgemaks? Pärast vestlust kuue teletöötajaga tundub, et mitte kui veel kuu aega tagasi nõustunuks mõni nimekam töötaja organisatsioonis toimuvast ka avalikult kõnelema, siis pärast Kersna väljaütlemisi kelle meelest ilmne julgustükk, kellele näotu seatemp on telerahva suud lukus.
Hirm seitsmenda korruse ehk juhatuse liikmete ebasoosingu ees pani kaks toimekat teleprodutsenti isegi oma saadetest kõneledes hoolega sõnu valima ning viimaks vaikima. «Las Tomberg kommenteerib, tema teab seda asja kõige paremini,» poetatakse vargsi.
Arvude selge keel
Kõige paremini ilmestab telemajas toimuvat ehk repliik, mille sarkastiliselt pillas üks telemajas kolleegidele mett müünud uudistetoimetaja: «Vähemalt midagigi tervislikku selles majas!»
Ja paratamatult paistavad muutustest põhjustatud «vaikiv ajastu» ning motivatsioonipuudus teleekraanilt välja.
Kui rahvusringhäälingu olulisim raadiokanal Vikerraadio naudib keskmiselt 370 000 kuulaja tähelepanu, kahaneb sama organisatsiooni seni ainsa telekanali vaatajate arv pidevalt.
Ja kuigi ekraanil vilksatab ka pärle, näiteks väga positiivse vastukaja pälvinud Vladislav Koretsi «Osoon» või sisseostetud hankeprogramm, lajatab kriitikute ja teletöötajate endi löögirusikas kanali n-ö visiitkaardile, õhtuse populaarseima telerivaatamisaja programmile. Nii mõnegi arvates on see kokku pandud «läbimõtlematult ja hooletult».
Teisisõnu: kui Kanal 2 «Reporter» naelutab magusaimal teleajal end vaatama ligikaudu 148 000 vaatajat, kiikab teleekraanil õhtusel ajal tähtsal toonil, ent unisel moel sohvasügavuses jutustavaid «Revidente» pelgalt 40 000 silmapaari ligi neli korda vähem.
Kes vastutab?
Muidugi, meedia käest nahutada saanud «Revidente» kaitstes löövad ringhäälingujuhi Allikmaa silmad lõõmama: sellele kulutusele tema oma allkirja andnud pole, sest sügishooaeg on heakskiidu saanud endiselt telejuhilt, praeguselt uudisteagentuuri BNS vastutavalt peatoimetajalt ja «Revidentide» ühelt juhilt Ainar Ruussaarelt.
Liiatigi on säärane võrdlemine Allikmaa hinnangul kohatu, sest ETVs nagu tõenäoliselt ka teistes rahvusringhäälingu programmides ei tehta saateid auditooriumi suurust, vaid saadete kvaliteeti ja usaldusväärsust silmas pidades.
Usaldusväärsusega on rahvusringhäälingul küll veel lood hästi, küll aga võib intelligentsem osa avalikkusestki ühel päeval häälekalt küsida: kellele seda ETVd siis õigupoolest tehakse ning mis huvi oleks rahval kinni maksta ka teine rahvuslik telekanal?
Hittsaated
ETV saadete vaadatavus septembris
1. «Pealtnägija ekstra» 230 000 vaatajat
...
12. «Aktuaalne kaamera» 152 000
...
16. dokumentaalfilm «Armastus ja võim. Raissa ja Mihhail» 149 000
...
19. «In memoriam Tähelaev. Kaljo Kiisk» 143 000
Eesti kahekümne vaadatuima telesaate edetabeli teistel kohtadel on Kanal 2 saated.
Allikas: Emor