/nginx/o/2013/09/05/2230333t1h3c13.jpg)
Täna alustas tööd mitmete endiste riigijuhtide eestvõttel loodud Euroopa Välissuhete Nõukogu, mille eesmärk on selge, sidus ja jõuline Euroopa välispoliitika Euroopa ühishuvide ja väärtuste toetuseks.
Euroopa Välissuhete Nõukogu nõuab ühtse ja jõulise välispoliitika kujundamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue nõukogu 50 asutajaliikme seas on endisi peaministreid, presidente, Euroopa Komisjoni volinikke, praeguseid ja endisi parlamendiliikmeid ja ministreid ELi liikmes- ja kandidaatriikidest, teatas Avatud Eesti Fond.
Teiste seas leiab esinduslikust nimekirjast Martti Ahtisaari, Joschka Fischeri, Bronislaw Geremeki, Mart Laari, Chris Patteni, Dominique Strauss-Kahni.
Samuti kuuluvad asutajaliikmete hulka intellektuaalid ja kultuuritegelased, näiteks kirjanik Timothy Garton Ash, suurinvestor ja filantroop George Soros ning arhitekt Rem Koolhaas.
Asutajaliikmed tahavad viia ELi edasi sisekaemustesse takerdunud ajajärgust, mis süvenes pärast Prantsusmaa ja Hollandi referendumi «ei»-sid ning ärgitada ELi aktiivselt tegelema globaalprobleemidega.
«Euroopa Välissuhete Nõukogu eesmärk on, et Euroopa muutuks oluliseks välispoliitiliseks jõuks rahvusvahelisel areenil - ühtseks, julgeks ja uuendusmeelseks,» teatas üks asutajaliikmeid, Soome ekspresident ja ÜRO eriesindaja Kosovo staatuse küsimuses Martti Ahtisaari.
Nõukogu liikmed koostasid ka deklaratsiooni, mis kutsub Euroopa riigijuhte ja valitsusi üles:
* töötama välja selget, järjepidevat ja jõulist Euroopa välispoliitikat, mis tegeleks üha kasvavate globaalsete probleemidega nagu kliimamuutused, vaesus, tuumarelvastuse levik ja vägivaldne ekstremism;
* varasemast tõhusamale koostööle rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu ÜRO, Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailma Kaubandusorganisatsioon, et suurendada ELi ühist mõjuvõimu;
* jääma kindlaks ELi võetud kohustusele toetada Türgi ja Lääne-Balkani riikide jätkuvat Euroopa Liiduga lõimumist, et soodustada nende riikide kestvat poliitilist, majanduslikku ja ühiskondlikku arengut;
* pakkuma ajendeid nagu lihtsustatud viisareiimid ja turu avamine ELi lähinaabritele, et tõmmata neid tugevamalt ELi mõjusfääri;
* siduma ELi abi ning kaubandussuhted sealhulgas 12 miljardi euro suurune Euroopa naabruspoliitika toetus ja abi kolmanda maailma riikidele 22 miljardi euro ulatuses poliitiliste reformidega abisaajates riikides;
* kasutama ELi kogu võimuarsenali Euroopa väärtuste toetamiseks, kaasa arvatud valmisolek kasutada kõikide muude meetmete läbikukkumisel sõjalist jõudu, et peatada genotsiidi või tõrjuda humanitaarkatastroofe nii Euroopa mandril kui üle maailma.
Euroopa Välissuhete Nõukogu avas ka veebilehe www.ecfr.eu, kus soovijatel on võimalik deklaratsiooni toetuseks oma allkiri anda.
Euroopa Välissuhete Nõukogu tegevjuht Mark Leonard ning asutajaliige Ivan Krastev esinevad koos president Toomas Hendrik Ilvesega 10. oktoobril Pärnus toimuval XII Avatud Ühiskonna Foorumil.