/nginx/o/2009/08/16/221991t1h176e.jpg)
Eestil on Arctic Sea juhtumi uurimisel olnud päris hea koostöö nii rahvusvahelise uurimisrühma teiste riikide kui ka Venemaaga, kinnitas Kuku raadio saates Päevapilk riikidevahelise uurimisrühma Eesti esindaja juhtivprokurör Lavly Lepp.
Lavly Lepp: koostöö Venemaaga Arctic Sea juhtumi uurimisel on hea
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal kirjutas Ilta-Sanomat, et Venemaa ja Balti riikide vahelised poliitilised lahknevused ja uurimise venimine segab Soome ametnikke, kes Euroopa Liidu ülesandel vastutavad uurimise eest.
«Pärast artikli ilmumist oli loomulikult ka uurimisrühma liikmetel sellest juttu,» tunnistas Lepp, «Võin öelda, et vähemalt need Soome õiguskaitse asutuse töötajad, kellega me koostööd teeme, pigem vabandasid meie ees ja ütlesid, et see nende seisukoht küll ei ole,» kinnitas Lepp ja lisas, et koostöö on olnud päris hea ja ehkki Vene poolega võiks olla kontaktid vahel kiiremad või tõhusamad, ei saa seda eraldi ja terava probleemina käsitleda.
Uurimine käib Lepa sõnul mitmel tasandil. «Lääneriigid uurivad omalt poolt seda asja läbi riikidevahelise uurimisrühma ja Venemaal endal on käimas menetlus seoses piraatlusega, mille raames isikud kinni on peetud ja vahi alla määratud.»
Uurimisrühma omavaheline koostöö on tema sõnul olnud nii hea kui sellise arvuga osapoolte puhul saab. «Väga reaalne ja vahetu,» kiitis Lepp. «Vahetatakse tõendeid kõige kiiremal teel, toimuvad regulaarsed nõupidamised.»
Koostöö Venemaaga on prokuröri sõnul olnud traditsionaalne, õigusabipalvetel põhinev. «Õigusabipalveid Venemaalt Eestisse on laekunud ja need on täitmisel,» kinnitas Lepp lisades, et kui Eesti saab kätte võimalikud tõendid, saadetakse need omakorda Venemaa poole teele.
Reaalsed kohtumised on olnud tema sõnul küll põgusad, kuid Lepp avaldas lootust, et suhted tihenevad. «Arctic Sea pardal pole keegi Eesti õiguskaitse asutustest käinud, aga see pole olnud ka omaette eesmärk,» väitis Lepp.
Uurimisrühmas peetakse tema sõnul oluliseks siiski laevale pääseda ja küsitleda isikuid, kes laeval olid, kui seal segased sündmused hargnesid. Teadaolevalt on lisaks Vene uurijatele käinud laeval ka Malta esindajad.
Uurimistulemustest on prokuröri sõnul veel vara rääkida. «Kui Eestis alustati kriminaalmenetlust, oli meie esmane ülesanne tuvastada, kas need isikud, kelle andmed me Vene Föderatsioonist saime, saavad olla seotud laeva võimaliku kaaperdamisega. Nüüdseks võib öelda, et nad selle sündmusega ilmselt tõesti seotud on,» kinnitas Lepp ja lisas, et edasine uurimine peab selgitama, milline oli kellegi roll, kes mida täpselt tegi ja milline oli kellegi motiiv.
Eesti osaleb koos Soome, Rootsi, Malta ja Lätiga rahvusvahelises uurimiskomisjonis, mis Arctic Sea juhtumiga tegeleb. Lepp rääkis, et tegu on piltlikult öeldes ühe menetlusega, kus riigid vastavalt oma siseriiklikule seadusandlusele tõendeid koguvad, aga need pannakse niiöelda ühisesse katlasse, et üht kindlat kuritegu avastada.