/nginx/o/2008/09/01/70106t1h2119.jpg)
Riigikogu esimees Ene Ergma ütles täna Tartu ülikooli korraldatud konverentsil, et Eesti koolid ei valmista noori piisavalt ette reaalainete õppimiseks ülikoolis.
Ergma: Eesti kooliharidus on liiga humanitaarne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mind ja mitte ainult mind teeb murelikuks olukord reaalainete alal. Eesti koolid on liialt humanitariseerunud ja isegi need noored inimesed, kes soovivad õppida kõrgkoolis tehnilisi ja reaalaineid, ei ole saanud selleks vastavaid teadmisi,» ütles Ene Ergma täna Tartu ülikooli korraldatud konverentsil «Talendid tuleviku teenistuses».
«Ühes Eesti kõrgkoolis inseneriõppesse vastuvõetud üliõpilaste seas on 65 protsenti neid, kellel on vähem kui pool inseneriõppe alustamiseks vajaminevaid teadmisi matemaatikas ja füüsikas,» tõdes Ergma.
Ergma kritiseeris ka riigikogu menetluses olevat uut põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, kus on tema sõnul täiesti lahti kirjutamata osa, mis peaks puudutama andekaid lapsi. «Mulle tundub, et praegune seaduseelnõu variant arvestab ainult õpiraskustes või puuetega laste vajadusi,» märkis Ergma.
Ergma rõhutas, et kõige tähtsam on andekas inimene ära tunda ja mitte lasta tal kaduma minna. «Ära tunda saavad ennekõike õpetajad, kellel igapäevane töö pakub küllalt palju võimalusi õpilaste teadmisi ja võimeid võrrelda ning andekaid suunata. Märkamata võib selle jätta pedagoog, kellel puudub oskus andekust ära tunda,» ütles Ergma.
«Olen nõus nendega, kes arvavad, et ülikoolides tuleb õpetada andekuspedagoogikat, et anda teadmisi, mis lihtsustavad andekate märkamist,» lisas ta.
Ergma sõnul peaksid koolid tegema regiooniti andekate osas koostööd ja mitte olema konkurendid.