/nginx/o/2009/09/24/240177t1h7c3d.jpg)
/nginx/o/2008/12/16/106147t1he796.jpg)
Kui kultuuriministeerium väidab, et maaomavalitsused pole liitmuuseumi kavale vastu, siis omavalitsusesindajate sõnul pole nende arvamust küsitudki.
Liitmuuseum ajab ministeeriumi ja omavalitsused tülli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriministeerium saatis möödunud nädalal välja pressiteate, kus maaomavalitsuste arvamusena liitmuuseumi asjus seisis: «Valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni kultuuri-ja spordivaldkonna töörühm andis kooskõlastuse liitmuuseumi kavandamiseks maakonna muuseumide baasil.»
Varsti teatas Eesti maaomavalitsuste liit (EMOL) aga, et maakonnamuuseumide liitmisplaani arutamist kõnealuse koosoleku päevakorras polnudki. Koosoleku lõpus ütles kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles päevakorraväliselt ainult, et selline plaan on olemas ja 21. septembril kogunevad maakondade muuseumide juhid, et liitmuuseumi moodustamist arutada.
Päevakorras polnud
«Kui päevakord läbi sai siis lihtsalt infoks öeldi. Seal isegi ei olnud millegi üle seisukohta avaldada, sest dokumenti ennast ei olnud,» rääkis EMOLi nõunik Sirje Ludvig. Tema sõnul ei saa sellist päevakorravälist info andmist küll kooskõlastamiseks lugeda.
EMOLi palvel muutiski kultuuriministeerium oma kodulehel rippuva pressiteate sõnastust, kus nüüd seisab kooskõlastamise asemel, et vastuväiteid ei esitatud.
Kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ave Toots-Erelt märkis, et liitmuuseumi kava omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni kultuuri-ja spordivaldkonna töörühma koosoleku päevakorras tõesti kirjas polnud, aga sellest räägiti. «Kuidas seda siis mõista, kui arutati ja vastuargumente ei esitatud?» küsis ta.
Vaikimine on nõusolek
Toots-Erelt nõustus, et muuseumi teemal arutlemist protokolli kirja ei pandud, sest see polnud ametlikult päevakorras. «See on formaalsuse küsimus, aga ega me ei rõhutanudki seda, et see oli päevakorras,» ütles ta.
«Selge see, et kui vastuargumente ei esitata või ei vaidlustata, siis ollakse ju nõus,» ütles Toots-Erelt.
EMOLi hinnangul on ka sõnastus, et vastuväiteid ei esitatud, vale. «Seda ei saa seisukohaks lugeda, kui infot antakse päevakorra väliselt ja seda kava üldse tutvustamata,» ütles Sirje Ludvig. Tema sõnul loevad nad ametlikuks ainult seda, mis protokollis kirjas.
Ave Toots-Erelt ei osanud öelda, miks liitmuuseumide kava koosoleku päevakorras polnud, kuid ta lisas, et kogu idee on niikuinii alles väga värske. «Oluline on see, et me omavalitsustega räägime,» rõhutas ta.
Segadus kaasamisega
«Ma ei tea, keda nad (kultuuriministeerium - toim.) omavalitsuste all mõtlevad. Meie liidu inimesi küll ei ole selle teemaga eelnevalt tutvustatud,» ütles Sirje Ludvig. «Ootame, millal nad meid sellesse protsessi kaasavad.»
Kultuuriministeerium soovib juba novembri alguseks kokku panna põhikirja ja struktuuri, et luua 15 maakonnamuuseumist üks liitmuuseum. Kehtima hakkaks muudatus järgmisel suvel.
Muuseumiühingu nimistusse kuulub 328 muuseumi, neist riigimuuseume on 33. Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub täna 26 muuseumi, neist 15 endist maakonnamuuseumi tuli siseministeeriumi alluvusest üle jaanuaris 2008.