/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/05/20/182112t1hcaa5.jpg)
Ajakirjanik Andrei Hvostov avaldas arvamust, et Eesti hädad saavad alguse sellest, et meie riigi välispoliitika on sisepoliitika pantvang.
Hvostov: Eesti välispoliitika on sisepoliitika pantvang
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Need on otsekui siiami kaksikud ning mingist edasiminekust saaks rääkida alles siis, kui nende vahele õnnestuks mingi vahe teha,» rääkis ta ETV saates «Vabariigi kodanikud».
Teised saatekülalised leidsid, et eks välispoliitika on rohkem või vähem sisepoliitilistest vajadustest mõjutatud kõikjal maailmas.
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juhataja Kadri Liik tõdes, et tegu on suuresti ülespuhutud skandaaliga, mille taga võib kahjuks olla inimesi, kellele lihtsalt ei meeldi Reformierakond ning sellise põhjusega teemat arendades võetakse omaks venemaalik poliitikategemise stiil.
Endine Eesti suursaadik Venemaal Mart Helme avaldas nördimust selle üle, et Eesti riigiorganid kord kehtestavad mingid reeglid ja siis jälle teevad neid ümber, küll ei vaidlustanud ta Sergei Markovi Schengeni-ruumi viisakeelu tühistamist.
Hvostov meenutas, et Urmas Paet on kunagi varem nentinud, et Eesti kui väikeriigi iseotsustamisvõime ongi mõnevõrra piiratud. Hvostovi meelest peaksime endale aru andma, et ühtset Euroopa Liitu ega NATOt pole olemas, eksisteerib vaid erinevate huvide kontsert.
Helme ei olnud nõus, et Eestil pole võimalik lääne suunal partnereid leida.
«Meiega sarnaselt mõtlevad näiteks Läti, Leedu, Poola, ehk veidi vähem Tšehhi ja teised Ida-Euroopa riigid, samuti peaksime oma käitumismotiive selgitama rohkem Skandinaaviamaadele, mis on samuti väga huvitatud meie suveräänsusest,» nentis ta.
Tartu Ülikooli õigusinstituudi Euroopa õiguse õppejõud Carri Ginter rõhutas, et Schengeni viisakeelu kasutamine on põhjendatav, me vaid peaksime oma otsuseid oma lääne partneritele paremini selgitama.
«Jakemenko puhul saab näidata videokaadreid, milles ta ründab meie suursaadiku autot, teda ennast - kas seda on aga tehtud? Selle puhul saaksime Euroopa partneritelt küsida, kas sellist rünnakut saab pidada euroopalike väärtustega kooskõlas olevaks,» rääkis Ginter.
Tema hinnangul on Jakemenko rünnak üheselt võetav rünnakuna riigi suveräänsusele, kui rünnatakse füüsiliselt riigi ametlikku esindajat.
Helme nõustus, et Jakemenko rünnakut saab võtta suveräänse Euroopa Liidu liikme ja tema vara ründamisena.
Võimalikuks lahenduseks idasuunalisel käitumisel pidas Kadri Liik seaduspõhist lähenemist, alates kasvõi euroliidu konkurentsipoliitika laiendamisest Microsoftilt ka näiteks Gazpromile.
«Kui Euroopa käitub Venemaaga nende samade reeglite järgi, mis liidu sees kehtivad, siis on ka Venemaal üheselt näha, kui kaugele ta saab oma katsetamiste ja provotseerimistega minna,» sõnas Liik.
Mart Helme meelest on meil praegu tegu teatavas mõttes Eesti välispoliitika pankrotiga. «Kui oleme lähtunud ideest, et meil on olnud vaja vaid meeldida meie suurtele sõpradele ja siis nemad lahendavad meie rasked probleemid, siis see poliitika on nüüdseks pankrotis.»
«Tuleb see ümber mõtestada ning käituda edaspidi subjekti asemel objektina,» leidis Helme.