Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus
Saada vihje

Vollevennad Kais ja Vesik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eve Kruuse
Nakitsevad kulda: 
Rivo Vesik (vasakul) ja Kristjan Kais võitsid juunis Horvaatia pealinnas Zagrebis rannavõrkpalli MK-etapil kuldmedali.
Nakitsevad kulda: Rivo Vesik (vasakul) ja Kristjan Kais võitsid juunis Horvaatia pealinnas Zagrebis rannavõrkpalli MK-etapil kuldmedali. Foto: FIVB

Kristjan Kais ja Rivo Vesik, läbi aegade Eesti parimad rannavõrkpallurid, noppisid juunis Horvaatia pealinnas Zagrebis karjääri suurima võidu – maailmakarikaetapi kuldmedali. Sel nädalavahetusel võistlevad mehed Hispaanias. Pärast seda algab puhkus.

Kunagi varem ei ole Kais (31, 188 cm) ja Vesik (27, 200 cm) nii lühikese ajaga nii palju reisinud. Sel hooajal on nad võistelnud 12 riigis, sealhulgas Hiinas, Bahreinis ja Kanadas, kuid treeninglaagrid on viinud ka Uus-Meremaale ja Austraaliasse. Eestis viibib paar vaid siis, kui vaja haavu parandada – hiljuti tegi muret Kaisi õlg.

Lepin meestega kokku, et kohtume taasiseseisvumispäeval Pirita rannahoone ees. Täpselt keskpäeval helistab Rivo, kes ütleb, et jääb hiljaks, ja lisab: «Kristjan ei tule, ta pidi Tartusse arsti juurde sõitma.»

Eelmisel õhtul pidasid volleässad siinsamas metsatukas asuvas, Kanakuudiks kutsutavas grillbaaris sõprade Sten Esna ja Rando Maidla sünnipäevi. Rivo kannab musti päikeseprille ega soostu neid eest võtmast. Suundume «kuuti», mille ees ootavad sünnipäevaliste autod. Rivo viskab baaridaamidega nalja ja tellib suure kokakoola.

Paistab, et oli korralik pidu.

Täitsa korralik süldilaud. Hästi tore seltskond, mina olin diskor. Väga ei ole aega pidutseda. Kui juba, siis juba.

Mida kinkisite?

Randole vesipiibu ja Stenile 20 karpi spordikreemi. Ta läheb Prantsusmaale (Sten Esna on Prantsusmaal Rennes’i Etudiantsi klubi libero ehk mängujuht – toim), seal ei ole seda vana head spordikreemi.

Olete Kristjaniga mõlemad Pärnust pärit?

Jah, tunneme teineteist juba kümme aastat kindlasti. Kristjan mängis Pärnus endises ESSis võrku ja läks siis aastaks Küprosele. Samal ajal tulin mina klubisse. Esimene mäng oli Lätis. Selle kütsime kohe kinni.

Kuidas omavahel klapite?

Hästi, mis meil siin ikka joriseda. Pool aastat oleme peaaegu koos, peab hästi läbi saama.

Millise iseloomuga Kristjan on?

Oleme suhteliselt erinevad. Kristjan on vaiksem, aga võib-olla ei ole kah, ma ei tea. Salakaval mees. Mina olen rohkem latatara. Kristjan on hästi tark. Maailmakarika etappidel kutsuvad venelased teda kompuutriks, sest tal on kõik teada. Küsid, kuidas mingi süsteem toimib, kes kellega mängib, tulistab kohe ette.

Kas vaba aega veedate koos?

Kui oled pool aastat ühe inimesega koos olnud ja tuled siis koju…ainult naisterahvad suudavad nii palju omavahel rääkida. (Heliseb telefon.) Vabandust, üks sünnipäevalistest. (Pärast kõnet.) Kogu see punt peaks siia ilmuma.

Oled pärnakas, kuid elad Tallinnas?

Poole kohaga. Tahaks Pärnusse minna, aga samas ei taha ka. Siin on kõik trenniks vajalik olemas – massöörid ja arstid. Kui peaks Pärnusse tagasi minema, tuleks otsast alata.

Mis sind Kihnuga seob?

Isa on Kihnus sündinud ja vanaema on seal. Isa on suviti enamiku ajast Kihnus. Nüüd on väike õde ka seal ja ema käib tihti.

Ja sina?

See suvi ühe korra käisin koos sõbra ja tema kaheksa-aastaste poistega. Peaks kaheks-kolmeks päevaks rahulikult tagasi minema. Ema-isa on mul hirmsad tervisesportlased. Eelmine kord käisid Itaalias kepikõndi tegemas. See suvi olid kepikõnnivõistlused Otepääl, seal käisid ka.

Aga võrkpall?

Ema on kõva võrkpallikäpp, eelmine aasta võitis rahvaliiga ära. Isa on ka kunagi toksinud. Vanem õde Helen mängib Soome meistriliigas, ta on seal üks kasulikumaid mängijaid. Noorem õde Mai-Reet on ka mänginud.

Kuidas võrkpalli juurde sattusid?

Ema viis trenni. Alguses tegin kossu.

Viimase poole aasta jooksul olete võistelnud ja olnud laagris 15 riigis. On see rannavõrkpallurite igapäevaelu?

Jah, oli tavaline hooaeg. Sel aastal on väga hästi läinud. Hooaja lõpu poole on natuke ära vajunud, aga algus oli ikka väga hea – pronks, hõbe ja kuld. Super.

Kas kogu selle reisimise käigus on huvitavaid seiklusi ka juhtunud?

Zagrebis varastati mul püksid ära. Seljakott oli seljas ja märjad püksid rippusid selle peal. Käisin ja järsku tundsin, viuhh! tõmmati ära. Püksid läind niikui lupsti.

Pilet Pekingi olümpiamängudele on teil põhimõtteliselt pihus. Milliseid tundeid see tekitab?

Seda näeb siis, kui minek. Praegu on natuke paha olla.

Palun selgita spordivõhikule, milles seisnevad saali- ja rannavolle erinevused.

Rannavollet mängitakse rannas liiva sees. See on võistkonnasport, aga natuke individuaalsem. Väljakul on kaks meest, saalis on kuus. Rannas pead oskama kõike – tõsta, servida, rünnata, kaitses mängida, blokki hüpata. Saalimängijad on rohkem spetsialiseerunud, neile ei jäeta improviseerimiseks eriti ruumi. Saalis on valus, põrand on kõva.

Milline rand sulle kõige paremini sobib?

Peaks ütlema, et Zagreb, aga ausalt öeldes Pärnu. Kodus on ikka kõige parem.

On sul rannavolle kõrval muid tegevusi ka?

Käin lõbu pärast sõpradega saalis jalgpalli mängimas. Loen raamatuid. Kui mõtlema hakata, siis päris kurb. Ainult sport, sport, sport.

Kas vabal ajal randa päikest võtma ja ujuma ka tõmbab?

Ma ei suuda niisama rannas vahtida. Mängin parem minigolfi või tavalist golfi. Huvitav ongi see, et tee, mis tahad, ükskord avastad ikka end väljakult. Eelmisel aastal käisime sõpradega igal esmaspäeval siin Pirita rannas võrku mängimas. Hirmus palju nalja sai.

Kui intervjuud kokku leppisime, mängisite Pärnus golfi ja elukaaslane tegi elu parima löögi. Kumb teist paremini mängib?

Oleme kõik kehvad mängijad, aga mina olen kehvadest parim.

Kristjaniga saan jutule kaks päeva hiljem, kui mehed teevad Audentese spordikooli liivaväljakul koos Kristjani venna Kaarli ja tema paarimehe Argo Arakuga trenni. Plats on vaikne ja mehed tõsised. Mängu jälgib Kristjani elukaaslane Liina Uibopuu. Pärast tunniajast treeningut võtab Kristjan särgi seljast ja väänab vee välja. Neli tundi hiljem on Eesti rannavolle esipaar lennujaamas, et lennata Euroopa meistrivõistluste finaaletapile Hispaaniasse Valenciasse. Tibutab vihma.

Kuidas arsti juures läks?

Olin magnetuuringutel. Opereerima tõenäoliselt ei pea, aga Teini (doktor Toomas Tein – toim) juures tahaks ikka ära käia. Järgmine aasta on meile väga tähtis.

Enne mängisid rannavollet koos vend Kaarliga. Miks Rivoga kampa lõite?

Vennal juhtus kord vigastus, aga suve lõpuni oli jäänud veel paar turniiri. Siis ma kutsusin Rivot ja hakkas väga hästi minema. Kaarliga oli meil lagi käes. Oleme suhteliselt lühikesed, blokki on vaja pikemat mängijat.

Rivoga saate hästi läbi?

Eks me ole oma võitlused ära võidelnud, aga vahel tuleb ikka nahistamist ette. Nüüd saabub see aeg, kus oleme rohkem omaette.

Milline Rivo on?

Elurõõmus. Nüüd on ta vähe tõsisemaks muutunud, aga algul oli suhtumisega, et üks päev korraga. Oleme jõudnud sellisele tasemele, et nii enam ei saa. Ta on vanemaks saanud, tulnud on oma vastutused – korter, auto, naine.

Mida elukaaslane sellest arvab, et sa nii palju kodust eemal oled?

Liina: Raske, raske.

Kristjan: Mõnda kohta on tüdrukud kaasa tulnud.

Kuidas sa vollega alustasid?

Isa kaudu, ta oli võrkpallur. Olin seitsmene, kui esimest korda trenni läksin.

On sinul ka oma lemmikrand?

Rio de Janeirosse Copacabana randa tahaks tagasi minna. Mulle on Brasiilia alati meeldinud – pikk ookeaniäärne rand, küllaltki sügav liiv, alati palju rahvast vaatamas, palju väljakuid.

Kuidas teil fänniklubiga lood on?

Hakkab tekkima. MMil olid mingid särgid ja... Tavaliselt on igal pool keegi, kas siis mõni sõber või satub juhuslikult mõni eestlane.

Sul on sporditeaduste doktorikraad ja lisaks oled Tartu Ülikoolis võrkpallilektor. Kuidas võistlemise kõrvalt õpetada jõuad?

Sügisel teen ühe suurema tsükli ja teine tuleb kevadel, kui kodus oleme. Õpetan nii teooriat kui ka praktilist poolt. Doktoritöös uurisin võistluseelset sportlikku ärevust.

Vastab see tõele, et venelased kutsuvad sind kompuutriks?

Ma olen neile rohkem tõlgi eest. Kui neil on mingi probleem, armastavad minu juurde joosta. Ilmselt tean ka palju punkte ja seise, aga mul on Tartus üks professor, Lennart Raudsepp, kes teab poole rohkem. Ta on hirmus rannavõrkpallifänn, meiega palju kaasas käinud ja aidanud.

Kuidas Rivot platsi peal hüütakse?

Vesipruul. See on sealt kuulsast näidendist, kus olid Saalomon Vesipruul ja Jaan Tatikas (Eduard Bornhöhe satiiriline jutustus «Tallinna narrid ja narrikesed» – toim). Ise armastab ta end džentelmeniks kutsuda.

Kuidas lõõgastud?

Kinos meeldib käia, niisama telekat vaadata. Kuskil rannas peesitada.

Võrguväljakut õnnestub vältida?

Tuleb valida randu, kus ei ole mängijaid.

Golfi ka mängid?

Ei saa, lähen närvi. Hakkan kaikaga taguma.

Palliplatsil olevat sa äärmiselt tõsine.

Mul oli ülikooli ajal toanaaber Arne Laos, korvpalliõppejõud, kes nüüd on pensionil, tema armastas ikka öelda, et kui ma ise sporti tõsiselt ei võta, miks siis teised peaksid. Mängin paremini, kui olen tõsine. Rivoga on vastupidi, talle meeldib rahvaga nalja teha.

Rivo ütles, et on sinult rahulikkust õppinud. Mida sina temalt õppinud oled?

Seda, et vabamalt tuleb võtta, mitte nii palju põdema. Kaotusi peab kergemalt üle elama.

Kas võib öelda, et see hooaeg on olnud senise karjääri parim?

Tulemuste poolest küll, aga muidu on olnud ebastabiilne. Osaliselt oleme kehvasti mänginud, teisest küljest on ka tervisega probleeme olnud. Neid tuleb iga aastaga järjest rohkem. See on märk, et võib-olla peaks natuke tagasi tõmbama.

Millal see juhtuda võib?

Võib-olla pärast olümpiat, võib-olla hiljem. Olen 13 aastat rahvusvahelisel tasandil mänginud. Iga asi ammendab ennast.

Möödunud suvel istusid purjus peaga autorooli?

Tegelikult jääknähtudega. See oli kell 12 järgmisel päeval. Üks tüdruk tõi meid linna ja pidin ta äärelinnas maha panema. Omast arust olin kaine, aga tegelikult ei olnud. Sain õppetunni ja natuke üle kümne tuhande trahvi. Trahv trahviks, aga see mõjutas rohkem, et lugu lehtedes ilmus. Olümpiakomiteest helistati.

Toetusraha võeti vähemaks?

Ei võetud, meie reputatsioon on küllalt hea, aga mõtlemiskoht on siin kindlasti.

Oled mänginud aasta Küprose klubis. Kuidas seal oli?

Igav. Vennaga kahekesi läksime, aga ta suundus teise linna. Üksi enam küll ei läheks, kui, siis perega.

Sel nädalavahetusel võistlete Hispaanias ja siis on hooaeg läbi. Kas puhkuseplaanid on tehtud?

Kodus olemine on juba puhkus. Vaikselt käin ülikoolis tööl, teen trenni. Ostsime kevadel telgi, seda pole veel kasutanud. IaI

Teised Rivos

Rando Maidla sõber

Rivo on üdini positiivne inimene. Pikkade juustega. Rivo aitab alati, kui on mure. Rivoga on väga lõbus. Rivo on sõber, nagu sõber olema peab, siin ei olegi midagi rohkem pikalt rääkida. Kena sõbrapoiss mul. Saaremaal võitsime Rannapiiga valimised. Olid kehad, liigutused, tagasihoidlik trikoovoor.

Teised Kristjanist

Priit Põldma sõber

Kristjan on hästi enesekindel ja suhteliselt auahne. Kui midagi ette võtab, teeb seda hingega. Võistluste ajal on temaga raske lõõpida, ta keskendub ainult mängule. Vabal ajal on Kristjan aga sada protsenti teistsugune, saab naljast aru ja on ise lihtsa ja homoorika jutuga. Kristjani ja Rivo koostöö on läinud järjest paremini käima. Kristjan on õppinud Rivolt vabamat olekut, see on väga suur pluss.

Kais ja Vesik

Mängivad koos alates 2002. aastast. Treener Laos Lukas.

Horvaatia MK-etapi kuld, Moskva EM-etapi hõbe, Austria EM-etapi pronks. Sisuliselt taganud endale pääsme Pekingi olümpiamängudele.

Maailma edetabelis 18. kohal (enne Hispaania EM-finaaletappi). Sel hooajal on võistelnud Hiinas, Bahreinis, Itaalias,

Horvaatias, Prantsusmaal,

Norras, Kanadas, Šveitsis,

Austrias, Venemaal, Hollandis ja Hispaanias.

CV Rivo Vesik

Sündinud: 15. juulil 1980

Haridus: Pärnu Rääma põhikool, Pärnu Koidula gümnaasium (lõpetamata).

Pere: elukaaslane Siiri Lind on Rocca al Mare lõbustuspargi direktor.

Võrkpalliklubid: ESS Pärnu, praegu Audentes.

Saavutused: neljakordne Eesti meister saalivõrkpallis, kahekordne Eesti meister rannavõrkpallis.

CV Kristjan Kais

Sündinud: 3. märtsil 1976

Haridus: Pärnu 1. keskkool, liikumis- ja sporditeaduste doktorikraad Tartu Ülikoolis.

Pere: elukaaslane Liina Uibopuu õpib TÜ kehakultuuriteaduskonna magistran-tuuris kehalist kasvatust ja sporti, on laste võrkpallitreener ja mängib TÜ Eedeni võistkonnas.

Vend Kaarel töötab juristina ja mängib rannavollet Argo Arakuga.

Võrkpalliklubid: Pärnu Jart, Küprose Pafose Dionysos, Tartu Ösel Foods, Tartu Pere Leib, praegu Eesti Maaülikooli võrkpalliklubi.

Saavutused: kolmekordne Eesti meister saalivõrkpallis, sama palju karikavõite, viiekordne Eesti meister rannavõrkpallis, kahekordne rannakuningas (individuaalmäng).

Muu töö: TÜ kehakultuuriteaduskonna võrkpalli erakorraline lektor.

Kommentaarid
Tagasi üles