/nginx/o/2009/09/29/241964t1h9b09.jpg)
Eesti Loomakaitse Selts leiab, et karistused loomade väärkohtlemise eest on liiga leebed ning soovida jätab ka loomade järelevalvega tegeleva veterinaar- ja toiduameti suhtumine ja aeglane tegevus, kirjutab Madis Filippov ajalehes Postimees.
Loomakaitsjad nõuavad sadistide karmimat kohtlemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui praegu võib eraisikut looma väärkohtlemise eest karistada kuni 12 000-kroonise trahvi, aastase vangistuse ja loomapidamise õiguse äravõtmisega kuni viieks aastaks, siis loomakaitse selts peab neid karistusi liiga pehmeks.
«Loom on elusolend. Ta tunneb valu ja tal on õigus elada. Seetõttu tunduvad seadused nõrgad ja võiksid nii vangistuse kui rahatrahvi osas karmimad olla,» ütles seltsi juhatuse liige Evelyn Valtin. Seda, kui karmid võiksid karistused olla, ta praegu öelda ei oska.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on karistuste teema pidevalt päevakorral ning erinevate huvigruppidega arutlusel, kuid karistustega üksi ei muuda midagi.
«Arvan, et loomade väärkohtlemiste põhjused on sügavamad ja puudutavad üldist kultuurilist tausta,» rääkis minister. «Suhtumine loomadesse peab muutuma, aga ainult suurema trahviga ja rangema karistusega seda ei saavuta.»
Loomakaitsja Valtin märkis, et kui seadused isegi võimaldavad kohati loomade kaitset, siis probleem on tihtipeale järelevalves ja seaduste kohaldamises.