/nginx/o/2008/09/24/77019t1h5531.jpg)
Keeleseaduse töörühma juht Jaak Viller teeb ettepaneku jätta uuest keeleseadusest välja palju vaidlusi tekitanud ajakirjanduskeele regulatsioon, mis pälvis spetsialistide terava kriitika.
Uus keeleseadus ajakirjanduskeelt reguleerima ei hakka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli õppejõu Reet Kasiku sõnul on tänapäeva keelesituatsioonis väga raske seadusega reguleerida emakeele kvaliteeti ja selle variantide kasutust, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Asjatundjate hinnangul pole olemas selget arusaama, mis on ajakirjandus, kust jooksevad uue meedia piirid, näiteks blogid ja kommentaariumid - kas ka seal võiks stiilivääratusi trahvida? Nii ei saa rääkida ühest ajakirjanduskeelest, vaid ajakirjanduskeeltest, mis ühe seadusliku normi alla kuidagi ei mahu.
«Seadus eeldab, et kõik mõisted oleksid juriidiliselt üheselt määratletavad. Aga väga raske on juriidiliselt määratleda, mis on ajakirjandus või ajakirjanduskeel,» selgitas Kasik.
Ilmselt olid argumendid mõjuvad, sest keeleseaduse töörühma juht, haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Jaak Viller, kes veel täna toimunud keeleseminari alguses ajakirjanduskeele normeerimise vajalikkust rõhutas, lubas seminari lõpus, et järgmisel töörühma koosolekul tehakse ettepanek paragrahvid 19 ja 38 seaduseelnõust välja jätta.