Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2211191t1h01c3.jpg)
Üleeile õhtul nähti Võsu rannas massiliselt roosasid ja lillasid meririste ehk millimallikaid, mis tekitasid suplejates parajat elevust.
Kolmapäeva õhtul Võsu rannas ujumas käinud inimesed nägid rannaäärses madalas vees loksumas väikeseid meduuse, keda rahva seas kõige sagedamini millimallikateks nimetatakse, kirjutab Virumaa Teataja.
Rakverelase Mihkel Moseli sõnul üllatas teda meriristide suurus. «Mõned olid lausa täiskasvanud mehe kämbla mõõtu,» rääkis Mosel, kes iseloomustas neid kui värvilt kenasid, kuid väga õrnu olevusi.
Ilusad millimallikad
Mihkel Moseli abikaasa Janne Mosel tegi millimallikatest ka mitu pilti, et huvitavaid mereorganisme jäädvustada.
Naine ei kohanud meririste esimest korda, mistõttu see, et neid suveõhtul merevees näha võib, talle väga üllatav polnud. Küll aga üllatas teda meduuside suurus.
Võsu elanik Urve Pärs nägi millimallikaid juba pühapäeval, kui rannas jalutamas käis. «Siis neid veel väga massiliselt ei olnud,» rääkis Pärs, kes on mallikaid ka varem märganud, kuid mitu aastat tagasi.
Mitu inimest andis oma hinnangu: kui rannas on millimallikad, siis järelikult on vesi puhas.
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi vanemteaduri Georg Martini selgitusel võib meririste igal aastal mererandades näha, kuid kord on neid rohkem, kord vähem.
«Tänavu on ilmastik nende levikuks soodne olnud. Meririste leidub tõesti Lahemaal päris palju,» tõdes Martin.
Inimesele kahjutud
Martini sõnul mallikate levik vee puhtuse kohta midagi ei ütle, samuti on raske hinnata, kas meriristid on kasulikud või kahjulikud.
«Otseselt meie loomade toiduahelasse nad ei kuulu. Kahju nad ka kellelegi ei tekita, on üsna passiivsed organismid.»
Soolastes meredes elavad meduusid võivad olla ohtlikud, kuid Eesti randades hulpivad meriristid üldjuhul kõrvetusi ei tekita.
«Ta võib küll kõrvetada, kuid see pole ohtlik ning on vaevutuntav,» väitis teadur Martin.
Meduusid Eestis ei paljune, nad kanduvad siia Läänemere lõunaosast soojade hoovustega.
Neid võib olla üsna rohkesti ning erineva suurusega, pöidlaotsa-sugusest pisimeduusist kuni väikese taldriku mõõtu isenditeni välja, keskmiselt on meriristid 10-15 sentimeetrit pikad, jagas Georg Martin selgitusi.
Meduusi keha meenutab tagurpidi pööratud süldist alustassi. Kuigi millimallikas rändab passiivselt tuulte ja hoovustega, on ta vähesel määral võimeline ka iseseisvalt ringi ujuma.