/nginx/o/2008/07/09/55679t1hf817.jpg)
Riigisekretär Heiki Loot lükkas ümber ajakirjanduses ilmunud süüdistuse, nagu oleks ta riigi esibürokraadina astunud vastu eurovolinik Siim Kallase läbipaistvuse initsiatiivile, püüdes niiviisi varjata riigikantselei eelarves olevate eurorahade kasutamist.
Riigisekretär lükkab oma vastulauses ümber väite, nagu salastaks riigikantselei eurorahade kasutamist. «Internetis on avalikustatud informatsioon kõikide perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse alusel toetust saanud projektide kohta ja Riigikantselei on vastanud kõikidele teabenõuetele, mis eurorahade jagamise kohta on esitatud.»
«Personalikäskkirju ei avalikusta täna veebis ükski ministeerium ega põhiseaduslik institutsioon, ainus erand on põllumajandusministeerium. Selline praktika on kooskõlas andmekaitse inspektsiooni seisukohaga, et personalikäskkirjad ei kuulu dokumendiregistri kaudu internetis avalikustamisele. Inspektsioon leiab, et ametnikke ei saa samastada avaliku elu tegelastega. Sellepärast ei ole aktiivne, st dokumendiregistri kaudu veebis avalikustamine põhjendatud. Küll on aga võimalik neid käskkirju küsida teabenõude korras, juhul kui puudub alus juurdepääsupiirangu kehtestamiseks,» selgitas Loot.
«Juurdepääsupiirangu kehtestamise osas erineb ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide praktika aga märkimisväärselt. Kolmandik tunnistab personalikäskkirjad asutusesiseks teabeks, kolmandik piirab juurdepääsu osadele käskkirjadele või teeb otsuse alles konkreetse teabenõude olemasolul ning kolmandik ei ole juurdepääsupiirangut kehtestanud. Huvitav, millest selline erinevus?» küsis riigisekretär.
Avaliku teabe seadus kohustab Loodi sõnul teabevaldajat tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe, millele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. «Nagu andmekaitse inspektsioon on märkinud, puudutavad personalikäskkirjad tihti ametniku eraelu, näiteks lapse sündi, abiellumist, lähedase kaotust jne. Kas avaldamine kahjustaks ka eraelu puutumatust ja kui oluliseks seda pidada, siin ühised seisukohad puuduvad ja hinnangud erinevadki.»
Riigikantselei arvates ei saa õigusriigis mööda vaadata ka nõudest kuulata ära isiku arvamus, keda avalikustamine puudutab. Kõikide personalikäskkirja puhul on seda keeruline teha, seepärast on arukam juurdepääsu küsimus lahendada üksikute teabenõuete korras. Esialgu tuleb dokumendile määrata aga staatus, mis võimaldab vältida lausavaldamisel paratamatult tekkivaid pöördumatuid vigu isikuandmete kaitsmisel. Esialgne ekslik juurdepääsupiirang on seevastu konkreetse teabenõude lahendamise käigus lihtsasti parandatav.
Samamoodi on Riigikantselei lahendanud küsimuse eraisikute kirjadega. Kirja autorit ära kuulamata ei ole võimalik ega ka õiguspärane otsustada võimaliku kahju ja selle olulisuse üle. Mis mõnele oluline, võib teisele olla ebaoluline. Tutvudes isiku seisukohtadega saab teha kaalutletud otsuse.
«Inimese ja riigi vahel peab valitsema usalduslik suhe. Õigusteadlane Liina Kanger rõhutab ajakirjas Juridica ilmunud artiklis, et inimestel on õigus loota, et riik hoiab konfidentsiaalseid andmeid konfidentsiaalsena. Ta peab taunimisväärseks olukorda, kus isik, kellel on tekkinud mingi küsimus avalikule võimule, peab iga kord enne küsimuse esitamist kaaluma, millised negatiivsed kõrvaltagajärjed sellega kaasnevad: kas ta saab lubada oma andmete sattumist internetti, kus need võivad muutuda otse kättesaadavaks Google, Neti jt otsingumootorite kaudu. Ta leiab, et nii personalikäskkirjade kui isikute kirjavahetuse kohta tuleks luua eraldi seadusesätted,» kirjeldas riigisekretär.
Võimaluse sätete ülevaatamiseks annab riigikogule üle-eelmisel nädalal valitsuse esitatud isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõu.
«Mõne ajakirjaniku ettekujutus, et riigiametnikud põevad salastamise maaniat ja ainult info varjamisega tegelevadki, on karmilt öeldes paranoiline. Bürokraatidele oleks tehniliselt lihtne, kui kõik oleks avalik. Aga kas ka ühiskond sellega nõus on ja kas riik niiviisi toimida saaks?» küsis Loot.