/nginx/o/2009/09/27/241435t1h41e2.jpg)
Reedest ootab Kadrioru pargi vastrenoveeritud lastepaviljonis väikeseid külastajaid Miia-Milla-Manda muuseum. Hoone, mida rahvasuus omal ajal Lasteparadiisiks hüüti, rajas riigiparkide valitsus 1937. aastal Alar Kotli ja Villem Seidra projekti järgi Kadrioru lastepargi peahooneks.
Eesti Spordi Keskliidu eestvedamisel said lapsed vaba aja kompleksis ujuda ja palli mängida, rütmika ja laulmisega tegeleda ning loodust ja ajalugu uurida. Nõukogude ajal kasutas ruume spordikool. Pikka aega treenis lastepaviljonis nimekas sporttantsuklubi Palestra. Aja jooksul on suurem osa lastepargi kõrvalhooneid ja lisarajatisi maha lammutatud, ainsana ongi säilinud madalate sammaste ja torniga puidust peahoone, mis 2003. aastal muinsuskaitse alla võeti. 2007. aastal alustati Tallinna kultuuriväärtuse ameti toetusel maja renoveerimist.
Kuna soov oli maja ka edaspidi eelkõige laste harimiseks ja arendamiseks kasutada, otsustaski Tallinna linnamuuseum seal Miia-Milla-Manda lastemuuseumi avada.
Eriliseks teeb Miia-Milla-Manda juba interaktiivne väljapanek. Tegemist ei ole vaid vaatamisväärsusi eksponeeriva paigaga, vaid kohaga, kus lapsed saavad asjade ja ideede keskkonda sisse elada. Esemeid võib puudutada, nendega mängida ja asju meisterdada ning niiviisi muuseumis esitatud ideedega vahetu kontakti ja loomingulise tegevuse abil tutvust teha.
Miia-Milla-Manda on teemamuuseum ning plaanis on väljapanekuid mõne aasta tagant vahetada. Esimesena ootab külastajaid ees retk läbi sõbra ja sõpruse temaatika.
Asjad ja inimesed
Sõprust kui üht inimese olemise ja ümbruskonnaga suhestumise olulisemaid väärtusi on Miia-Milla-Manda muuseumis käsitletud väga mitmekülgselt. Toas, mil nimeks Sõber Muuseum, küsitakse, kuidas inimesed asjadega sõbrustavad.
Vanaaegne vürtspood, postkontor, fotograafi nurgake, kellassepa- ja õmblustöökoda ootavad lapsi askeldama ning uurima, milline lugu tänapäeval teada-tuntud esemetel ja paikadel möödunud aegadest kaasas on.
Sõber Loodus toast võib leida loodusteemalisi multifilme ja mänge ning uurida loomajälgi ja putukaid, et meid ümbritsevat paremini tundma õppida. Loodustoast treppi mööda üles väikesesse torni minnes avaneb võluv pilt – väikeste lambikeste abil on lakke konstrueeritud tähistaevas, kust saab erinevaid tähtkujusid uudistada.
Samuti võib puulehtede näidiseid uurida ning püüda binokliga vastavaid puid Kadrioru pargist üles leida. Esialgu on taevatorn avatud vaid lasteaia- või kooligruppidele.
Loodustoast edasi liikudes
ootab ees Sõprade tuba, mille seinu kaunistavad ajaloolised pildid erinevatest sporditegevustest ning nende ees väikesed mudelid, näiteks suusarada või bassein, kus saab ise miniatuurselt suusatamist või ujumist matkida.
Kõige suurem ruum ehk Miia-Milla-Manda haarab lapsed otsejoones sõpruse toredasse, kuid vahel keerulisse maailma. Suures nukumajas ja mänguköögis saab sõpradega mängida. Samal ajal on Miia-Milla-Manda toas ka murekott, leppimise ruum, üksinduse ja üksi olemise nurk, kus toimetada keerulisemate küsimustega, mis samuti sõpruse loomulikuks osaks on.
Peamiselt on muuseum mõeldud kolme- kuni üheteistaastastele külastajatele, kuid inspireerivaid mõtteid leiavad sealt kindlasti ka lapsevanemad. Ehkki külastajaid abistavad muuseumipedagoogi kogemusega giid-järelevaatajad, kes infot jagavad ning mänge ja tegevusi tutvustavad, on kõige toredam, kui vanem ka ise saab lapsega kaasa minna.
Miia-Milla-Manda ei ole niivõrd asjade muuseum, kuivõrd ideede ja inimlikkuse muuseum. Väärtustatakse lihtsaid asju, nagu mäng ja käeline tegevus, ning oodatakse avatud meelega külastajaid.
Lastemuuseum
Miia-Milla-Manda muuseum
• 1936–1937 rajati Kadrioru lastepargi peahooneks
• Nõukogude ajal kasutas ruume spordikool
• 1953–1962 Tallinna linna Mererajooni TSN TK IV raamatukogu
• Alates 1978 sporttantsuklubi
Palestra treeningpaik
• 2003 muinsuskaitse alla
• 2007 alustati restaureerimist
• 2009 avas uksed Miia-Milla-
Manda muuseum
/nginx/o/2017/01/12/6248237t1h1540.jpg)