Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2205739t1h6c81.jpg)
Kuningas kutsus üleeile Kassinurme linnamäe rahvast turniirile, selgitamaks, kes on osavaim mõõgameister kuningriigis.
Muruplatsi keskel seisab kuningas, kes tõstab oma oda ja hõikab enda ümber kogunenud hambuni relvastatud sõdalastele: «See on võitja auhind!» Nii algas muistse maailma peo Mütofesti laupäevase programmi kõige vaatemängulisem üritus, mõõgaturniir.
Kui kuningas, keda päris elus tuntakse Andres Rootsmäe alias InBoilina, on istunud peakohtuniku rolli täitma, astuvad rahvast ümbritsetud platsile võitlejad. Kaks meest panevad ninakaitsega kiivri pähe, sätivad kilbi nahkvöödega ümber käsivarre ja pigistavad lühikest ühekäemõõka teises käes.
Kohtuniku märguande järel asuvad noored vehklejad teineteist ettevaatlikult jälgima, mõõk löögivalmis. Pealtvaatajad, keda korraldajate hinnangul oli kohal napilt alla tuhande, vaikivad.
Esimene löök tabab väiksemakasvulise võitleja kilpi. Ta vastab kiiresti endapoolse löögiga, mille omakorda tõrjub kilbiga endale punase tuunika ja nahast turvise selga tõmmanud võitleja. Rahvas asub oma soosikut ergutama.
Löök, tõrje, vastulöök. Kuid siis, ühe järsu liigutusega alistab lühem võitleja punases rõivas vastase. Pikem sõdalane sirutab oma kilbi liialt ette ja vasakule, mis paljastab vastasele ta vasaku käe randme. Löök pole hävitav (mõõgad ei lõika ileti kombel, mis on arusaadav), kuid lahing on läbi.
Järgmine paar astub areenile. Nii jätkatakse, kuni meister on selgunud. Vahepeal näeb publik ka ühte verist nina ja pooleks löödud prilliraame.
Võitlusplatsist veidi kaugemal asuvad töö- ja õpitoad, kus mõned hetked varem festivali külalised meisterdasid nahast vöökotte, kirivöid, puulusikaid ja muid muinasesemeid.
Seminaridel räägiti muistsetest teemadest. Õhtuti lõbustasid rahvast ansamblid vanaaegse muusikaga.
Carolyn Torger Kirivöö töötoa juhendaja
Tallinlane Carolyn ei tulnud Mütofestile rolli mängima, nagu paljud, kuid tema kaasas mängu üks võlur, kes ulatas talle maagilise käepaela. Käepael tekitavat vananemist.
Juba ongi Carolyni või K2rtsi nagu teda siin Kassimäel kutsutakse kõnnak aeglasem, nägu kortsus ja mõtlemine hajevil.
«Idee siia tulla tuli minult endalt, aga korraldajad pakkusid välja, et võiksin korraldada töötoa, kus tehakse kirivöid. Teadjaid püütakse kinni. Siiani on festival mulle meeldinud, ja ma arvan, et see võiks natuke kauem kesta.»
Alari Roosipuu Mõõgaturniiril osaleja
Mõõgakunstiga juba mitmendat aastat tegelev Alari tuli Mütofestile head muusikat kuulama ja eelkõige oma võitlejaoskusi proovile paneme. Paraku kukkus ta kõvas konkurentsis välja juba turniiri esimeses lahingus, kui vastane temast osavamaks osutus.
Mõlgid kiivril ja higine pea tõestavad, et võitlus polnud naljaasi.
«Siin kohtub hästi paljude tuttavatega ja üldse on seltskond väga hea. Festival on olnud tore. Eriti ootan ma [viikingimuusikat mängiva Taani ansambli] Krauka esinemist.»