Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2204993t1h2654.jpg)
Lätis Aluksne järvel peetud Euroopa meistrivõistlustel said Tartu Kalevi veemotoklubi noored Sten Kalder ja Rasmus Haugasmägi noorteklassis JT-250 vastavalt hõbemedali ja seitsmenda koha.
15-aastasest Kalderist oli nädalavahetusel peetud võistlustel kiirem vaid lätlane Martins Morosz, mitmekordne noorte meister. Enne Moroszi jõudis Kalder finiisse neljast stardist vaid viimases. Oma sooritusega jäi Kalder igati rahule. «Ma tean, et teen tihti vigu, aga seekord sõitsin päris veatult,» sõnas hõbemedali omanik.
Ennast seitsmendale kohale tüürinud Haugasmägi (14) jäi osaliselt halva võistlusõnne tõttu medalivõistlusest välja. «Paremini oleks ka võinud minna, aga üldiselt olen rahul,» märkis noormees. Kõrgetasemelisel võistlusel võib seitsmenda kohaga 24 sõitja hulgas rahule jääda küll.
Noorte treener Üllar Põvvat kinnitas, et mõlema noormehe areng on võrreldes mullusega olnud kiire. Siis sõitis Kalder EMil 8. ja Haugasmägi 13. kohale. «Tööd tuleb siiski kõvasti teha. Ei tohi jääda puhkama,» lausus rahulolev treener. Noored tegelevad veemotoga alles kolmandat hooaega.
Kalevi võidusõitjate arengut on turgutanud lõunanaabrite panustamine noorte veemotosse. «Läti meistrivõistluste etappidel sõitmine on olnud poiste arenguks väga vajalik,» ütles Põvvat.
Läti meistriks?
Läti konkurentidega sõita on noorte sõnul palju suurem väljakutse kui Eesti võistlused, kus nende klassis tuleb starti vaid käputäis sõitjaid. Noored läti veemotosõitjad kihutavad maailma tipptasemel.
Läti meistrivõistluste üldarvestuses on Kalder hetkel teisel kohal, Haugasmägi neljandal ehk Läti meistri tiitel on käe ulatuses.
«Lätis on meie poisid väga populaarsed,» muheles end Haugasmäe mänederiks tituleeriv Kalle Pähn. «Nad on alati teretulnud sõitma ja lätlased on õppinud isegi poiste nimesid õigesti hääldama,» lisas ta.
Noorte omavaheline koostöö sujub hästi ja konkurentsi pakuvad nad teineteisele paras jagu.
Emajõel on Kalder ja Haugasmägi teineteise tähtsaimad trennikaaslased. «Mingil määral täiendavad nad üksteist,» lausus Pähn. Omavaheline koostöö sujub hästi ja konkurentsi pakuvad nad teineteisele paras jagu.
Trenni teevad poisid kaks või kolm korda nädalas. «Põhiline on kiiruse otsimine,» märkis treener. «Testime, kuidas erinevad asjad, nagu näiteks mootori kõrgus või vindi tüüp, kiirust mõjutavad,» selgitas Haugasmägi. Noorte endi tagasiside abimeeskonnale on hädavajalik nüansside sättimiseks.
Kiired paadid Tartust
Noormehed kihutavad Üllar Põvvati enda ehitatud veesõidukitega. Tunnustatud paadiehitaja sõidukitel on võidetud nii Euroopa kui ka maailmameistritiitleid. «Seda konkreetset mudelit on üks müüdud Lätti. Ei tahtnud küll müüa, aga klubile oli raha vaja,» tunnistas Põvvat, endine maailmatasemel tippsõitja.
Paatide müügiga teenib Kalevi veemotoklubi raha, et muud vajalikku tehnikat osta.
Noorteklassiga JT-250, kus number tähistab mootori suurust 250 cm³, hakkas Kalevi veemotoklubi tegelema viie aasta eest Põvvati eestvedamisel. Nüüdseks harjutab kümmekond noort veemotohuvilist. «Eks see võttis viis aastat, kui selle klassi kõik nipid kätte saime,» ütles Põvvat.
Mõlemad noormehed plaanivad spordikarjääri kindlasti jätkata. Noorteklassis võivad nad vanuse poolest sõita veel aasta. Kalder on juba kätt proovinud OSY-400 klassi paadiga. «Eks ta palju kiirem ja mõnusam ole,» muigas noormees.
Järgmisel aastal tahavad veemotonoored asuda püüdma kuldmedalit esimestel noorte maailmameistrivõistlustel Poolas.