Miinijahtija Ugandi leidis Suuropi vrakilt miine

Miinide näidislõhkamine. Foto: Kaitseväe peastaap

Mereväe miinijahtija Ugandi viis täna ja eile Suures väinas Virtsu-Kuivastu laevatee lähistel läbi miinitõrjeoperatsiooni, mille käigus leidis 1941. aastal uppunud miiniveeskaja Suurop vrakilt ja selle lähiümbrusest miine.

II maailmasõja aegsed nõukogude päritolu miinid ei kujuta otsest ohtu laevaliiklusele, kuna miiniveeskaja Suurop vrakk ei asu otseselt laevateel vaid laevatee lähistel, vahendas kaitseväe peastaabi pressiesindaja.

Miinid kujutavad ohtu kõigele inimtegevusega seonduvale merepõhjas ja võivad ohtlikuks muutuda keskkonnatingimuste nagu hoovuste ja
põhjasetete liikumise muutudes. Veeteede amet on Suuropi vraki ümbruses välja andnud navigatsioonihoiatuse.

„Merevägi analüüsib koostöös Veeteede ameti, kohaliku omavalitsuse ja teiste ametkondadega leitud miinide kahjutuks tegemise võimalusi ja otsustab edasise tegevuse,“  ütles mereväe staabi ülem kaptenmajor Ivo Värk.

Miinide leidmisel kasutati mereväe uusimat allveerobotit Remus, mis on võimeline iseseisvalt lõhkekehi otsima ka madalas vees, kuhu laevaga on raske ligi pääseda.

Suurop oli aastatel 1920-1940 Eesti mereväe miiniveeskaja. 1940. aastal võttis Punalipuline Balti laevastik laeva üle. Suurop uppus koos miinilastiga 11. augustil 1941. aastal olles teel Irbe väina poole. Tõenäoliselt sõitis Suurop Saksa põhjamiinile.  

Miinijahtija Ugandi on üks kolmest Ühendkuningriigilt mereväele soetatud miinijahtijast, mis on varustatud nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega ja võimaldavad senisest tõhusamalt veealuseid lõhkekehasid avastada ja kahjutuks teha

Mereväe põhitegevus on miinitõrje ja miinisõjavõime arendamine, samuti vastutab merevägi demineerimistööde eest sise- ja territoriaalmeres.

Aastatel 1994-2009 on Eesti vetes läbi viidud miinitõrjeoperatsioonide käigus avastatud ja kahjutuks tehtud üle 600 lõhkekeha.