Ligi: eelarve näeb ette ametnike palgakärbet ja koondamisi

Jürgen Ligi Foto: Peeter Langovits

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et valitsuse poolt põhimõttelise heakskiidu saanud 2010. aasta riigieelarve projekt näeb muuhulgas ette riigiasutuste üheksaprotsendilist palgafondi vähendamist ehk palgakärbet ja koondamisi.

Rahandusminister Jürgen Ligi, kas võib õieti aru saada, et valitsus on eelarve põhimõtteliselt kokku pannud ja mingeid vaidlusi selles osas valitsus enam ei pea. Valitsuse tasandil on nüüd kõik pigem formaalsus ehk see valitsuse istungil ametlikult vastu võtta?

Jah, nii see on.

Kas eelarve kokkupanemine oli oodatult raske, ootamatult raske või hoopis ootamatult kergelt, oodatult kerge? Kuidas te seda sellises skaalas hindate?

Oodatult raske. Aga arvestades majandussurutist ja ülesande raskust, on tulemus minu arvates suurepärane. Ma ei kujuta ette, et ükski teine riik oleks enne valimisi ja sellises majanduslanguse tingimustes suutnud oma eelarvet niimoodi mobiliseerida. See on õpikutase. Kuigi muidugi, lõplikult sõltub kõik riigikogust. Aga praegustesse piiridesse mahtumine on väga tähtis ja kui me selle tulemuse ikka kätte saame, millesse ma väga usun, siis see on tõesti erakordne saavutus.

Mõni aeg tagasi oli juttu sellest, et eelarve tulusid on 82 miljardit, nüüd on tulemuseks 84 miljardit. Kust lisaraha tuli?

82 miljardit krooni oli kirjas ühes eelarve prognoosis. Aga mis puututab praegust 84 miljardit, siis see kaks miljardit tulusid on kaetud lisadividendiga ja aktsiisiga. On korrigeeritud ka vara müüki. Ühes osas tegi ettepaneku Riigi Kinnisvara AS ise, et võtta suurem eesmärk ja teises osas on keskkonnaministeerium oma kruntide müügiga.

Alkoholiaktsiisi tõstmine tulevast aastast ja tubakaaktsiisi tõstmine 2011. aastast tuli eelarvekavasse viimasel hetkel?

Aktsiisid tulid poliitilise kompromissi käigus. Minu eelarveprojekt oli alguses väiksem, kuid selliste kulude piiramisega ei lepitud. Kuid viimasel hetkel olid ministrite nõudmised ikkagi suuremad kui minu ettepanek ning siis tuli aktsiiside juurde minna.

Kulude pooleks on nüüd 89 miljardit krooni. Mäletan, et ühel hetkel andis rahandusmininisteerium teistele ministeeriumidele kätte piirnumbrid, et üle selle ei minda. Mis siis alguses selleks terve eelarve kulude poole piirnumbriks oli?

Kõige esimene sihtmärk oli kõigis valdkondades üheksaprotsendiline kärbe, millele mina sõdisin tegelikult vastu. Mina tulin alguses välja põhimõtteliste poliitiliste otsuste tabeliga, mis tähendanuks maksumuudatusi, kulude muudatusi ja erinevaid seadusemuudatusi. Kuid sellele sõditi vastu ja siis tehti hapu kompromiss, et kõik kärbivad üheksa protsenti oma valdkonna eelarveprojektist. See oleks andnud kuus miljardit krooni kokkuhoidu. Aga ma selgitasin kohe alguses, ja ju seda ka hiljem mõisteti, et see on võimatu. Sotsiaalkuludes toimub automatism, need hoopis suurenevad. Need, kes seda pakkusid, ei kujutanud tegelikult ise ka ette, et valitsus läheb teatega, et kärbitakse näiteks üheksa protsenti hariduskulusid. Suur sõda oli ka põllumajandustoetustega. Et need peavad kasvama mitukümmend protsenti. Algne pakkumine oli 40 protsenti. Sellelt tulime kõvasti alla ja nad jäid selle aasta tasemele või natuke rohkem.

Sotsiaalvaldkonnas oli ilmselt ka vaidlusi?

Ikka oli. Eelarves toimub sotsiaalkulude automaatne kasv kriisi tõttu ja demograafilistel põhjustel, see tekitas suuri pingeid teiste ministeeriumide eelarvetele. Aga me saime hakkame. Survet ministeeriumide kuludele suurendab ka see, et eurotoetusi kavandatakse paar miljardit rohkem. Ehk, et kui üldine maht eelarvel jääb samasse suurusjärku, siis eurotoetuste kasv ja automaatne sotsiaalkulude kasv ning muud seadusega võetud kohustused survestasid teisi kulusid kärpima.

Kas te olete nõus rääkima ka seda, et mis maksutõusu ja seadusemuudatusi te algselt välja pakkusite?

Ei taha, las need jäävad.

Lugesin valitsuse pressiteatest, et tuleva aasta riigieelarvega on riigiasutuste tegevuskulud jõudnud allapoole 2007. aasta taset. Võrreldes 2008. aasta tasemega on riik oma tegevuskulusid vähendanud 2,6 miljardit krooni võrra. Mida see täpsemalt tähendab, milleks riigil siis enam raha pole, mille arvelt see kokkutõmbamine on eelkõige tehtud?

Tegevuskulud on tuleva aasta eelarvekavas 14,7 miljardit, 2008. aastal olid 17,3 miljardit. 2009. aasta on seal vahel. See tähendab palkade vähendamisi, see tähendab töökohtade vähendamisi jätkuvalt.

Ministeeriumides ja nende allasutustes siis?

Paraku jah riigiaparaadis. Kui näiteks arvestada, et kaitsevägi oma koosseisu suurendab, siis selle võrra on jällegi surve mujale suurem. Mul on see pilt praegu natuke kirju. Osades süsteemides on koondamised ära olnud, seal on palgad rohkem löögi alla. Mõnes teises pigem koondamised tegemata.

Kui üldiselt rääkida palgalangusest riigiaparaadis, siis kui suur see olla võib?

Üheksaprotsendiline palgafondi vähenemine on ikkagi üldine eesmärk. Enamasti ministeeriumid tegid ka selle ära. See koosneb nii palga alandamisest kui ka töökohtade arvu vähenemisest. Rahandusministeeriumis minnakse nii palkade kui ka töökohtade arvu kallale. Me peame paratamatult olema eeskujuks.

Oskate juba öelda ka, et mitu protsenti rahandusministeeriumi ametnikel palk langeb ja kui palju koondatakse?

Ei tahaks sellest veel nii täpselt rääkida.

Kui rääkida alkoholi ja tubakaaktsiisi tõstmisest, siis kuivõrd on siin ohtu salaäri õitsemisele?

Loomulikult on oht. Rahanduslikus mõttes oleks palju õigem tõsta kõiki aktsiise ja väiksemas määras. Samas majanduspoliitiliselt ja poliitiliselt kütuseaktsiisi ei tahaks tõsta, sest see on majandusele ja tavatarbijale palju ohtlikum. Kümme protsenti alkoholi puhul pole probleem. Mina oleksin alkoholiaktsiisi rohkemgi tõstnud. Tubakaaktsiisi tõstmine 2011. aastast 20 protsenti teeb mulle palju rohkem muret. Mulle tundub, et salakaubanduses on seal risk suurem. Samas liiga suureks ei tohiks seda salaturu muret ka paisutada. Eks sellega tuleb eraldi tegeleda. Näiteks tubaka ametlik üle piiri toomine, mis pole küll salaturg, aga on riigile maksukadu, selle klaarisime nii ära, et piirmäär alanes.

Palju on euroga seoses juttu olnud Maastrichti kriteeriumist, et eelarve defitsiit suhtes sisemajanduse kogutoodanguga ei tohi olla üle 3 protsendi. Kui suur see protsent praegu on plaanitud?

See on kolme protsendi lähedal. Kui tekib oht, et defitsiit hakkab suuremaks kärisema, siis me peame reageerima. Kogu püssirohi ei ole veel ära kulutatud.

Kust need loodetud dividenditulud peaksid tulema ja kui palju?

Neid ettevõtteid on päris palju. Sellises kriitilises ajas, kus maksutulusid ei tule, on täiesti loomulik, et omanik võtab neid välja. Kuid loomulikult me peame firmade finantsplaane vaatama, et millal need summad liiguvad. Riskid peame me ära maandama. Tallinna Sadamast tahame võtta 300 miljonit, Eesti Energiast tuleb ligi 1,5 miljardit krooni. Kokku peaks dividende tulema umbes kaks miljardit krooni. Eesti Raudtee puhul me samas dividende ei võta, nad investeerivad palju ja on ennast laenudega ära sidunud.

Plaan näeb vist ette, et teisipäeval valitsus kinnitab eelarve ja kolmapäeval annab üle riigikogule.

Jah.

Ma kujutan ette, et riigikogulastele on teil ilmselt see palve, et nad eelarves olevat õrna balanssi väga muutma ei hakkaks?

See on absoluutselt nii. Vähemusvalitsusega on muidugi väljapressimise oht väga suur, eriti kui eelarve tuleks lugemisele enne 18. oktoobrit (kohalike volikogude valimiste päev).