Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2202103t1hb2c4.jpg)
Peipsi kallastele kuhjunud väikesed kalad on tõestuseks, et mõni kalur on rikkunud kalapüügireegleid ja visanud surnud kalad püügi käigus vette.
Näiteks pidi Nina küla elanik Mikk Suursild oma väikesele rannalapile hulpinud surnud kalu hunnikusse koguma ja ära põletama. Küla teistelgi rannalõikudel mädanes hulgaliselt kiisku ja ka mõned väikesed kohad. Näljased kajakadki said ASi Kallaste Kalur juhataja Fjodor Pleankovi kinnitusel kaladest oma jao.
Hunnikud surnud kalu järve kaldail ohustavad aga kõigi kalurite tulevikku. Nimelt on keskkonnainspektsiooni laekunud juba nii palju kaebusi surnud kalade vette viskamise kohta, et inspektsioon kavatseb soovitada keskkonnaministeeriumil kehtestada uued kalapüügipiirangud.
«Surnud kalade probleemist saadakse lahti, kui keelatakse suvine mõrrapüük,» võttis asja kokku keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna juhataja Peeter Karja, kelle sõnul on tegemist iga-aastase murega.
Mõrrapüügi probleemiks on mõne kaluri mõrdade liiga väikesed silmad, mistõttu väikesed kalad, näiteks kiisad ja alamõõdulised kohad, ei saa mõrrast läbi ujuda ja hukkuvad seal. Surnud kalade vetteloopimine on aga eeskirjavastane tegu, reeglite kohaselt tuleks püügi käigus surnud kala kaldale tuua.
Hapnikku jätkub
Seda, et viimastel päevadel Peipsi kaldaile hulpinud kalade elutee lõppes mõrras, tõestab Eesti mereinstituudi teaduri Väino Vaino sõnul see, et tänu jahedatele ja tuulistele ilmadele on Peipsis praegu kindlasti piisavalt hapnikku.
Fjodor Pleankov pidas uusi võimalikke ettekirjutusi saatuslikuks kõigile, kes saavad elatist kalapüügist. «Vaadake, missugune on kalanduse olukord: mutikupüük on miinimumini viidud, mõrrapüük keelatakse ära kutselised kalurid kaovad Peipsilt varsti üldse ära,» hindas ta praegust olukorda.
Pleankov nimetas eeskirju rikkuvaid inimesi jooksikuteks: «Need on ühe päeva inimesed, kes ei hooli järvest. Inimesed, kelle tuluallikas on kalapüük, kes mõtlevad, et püüavad kala ka homme ja ka ülehomme, teevad investeeringuid. Nende suhtumine järve on teine.»
Kallaste Kalur vahetas vanad mõrrad suurema silmaga mõrdade vastu aastaid tagasi ja surnud kalad tuuakse alati kaldale, kinnitas firmajuht.
Peeter Karja sõnul on eeskirjarikkujaid aga rohkem kui mõni üksik. «Kui kontrollitakse, ei lase keegi surnud kala üle parda, muidu teevad seda kõik,» ütles Karja.
Võrtsjärvel sama mure
Ka Võrtsjärve kallastel on praegu suurtes kogustes hukkunud kiisku. Nende surm pole aga limnoloogiakeskuse teaduri Arvo Tuvikese sõnul kalameeste süü. «See, et surnud on ainult kiisk, viitab sellele, et põhjuseks on vee kõrge pH-tase ja sellest tulenev ammoniaagi kuhjumine kala lõpustesse,» selgitas Tuvikene. Vetikate õitsemine põhjustab pH-taseme tõusu, mille suhtes just kiisk on väga tundlik.
Peipsi uurimisele keskendunud Väino Vaino pidas võimalikuks, et kõrge pH-tase on Peipsiski võinud olla osa kalade surma põhjuseks. «Selles olen ma aga kindel, et paljud kiisad annavad otsad just kalapüügi käigus,» lisas ta.
Ka Mehikoormas tegutseva OÜ Latikas juhataja Margus Narusing märkis, et praegune ilmastik ei saa olla kalade suremise põhjuseks. «Mõni kalur on surnud kalad vette lasknud, võib-olla on need Venemaa poolt tulnud,» ütles Narusing ja lisas, et Mehikoormas surnud kalade probleemi pole.