Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2202081t1had1d.jpg)
Peipsi järve kallastele hulpinud suur kogus kalu tõestab, et kalurid on rikkunud kalapüügireegleid ja visanud püügi käigus vette surnud kalad.
Näiteks pidi Nina küla elanik Mikk Suursild nädalavahetusel oma rannalapile kuhjunud surnud kalad hunnikusse koguma ja ära põletama. Küla teistelgi rannalappidel mädanes hulgaliselt kiiski ja ka mõned kohad.
Kalakorjuste hunnikud kallastel ohustavad aga kõikide kalurite tulevikku. Nimelt on keskkonnainspektsioon korjanud kokku juba nii suurel hulgal kaebusi surnud kalade vette viskamise kohta, et kavatseb soovitada keskkonnaministeeriumil kehtestada uued kalapüügipiirangud.
«Surnud kalade probleemist saadakse lahti, kui keelatakse suvine mõrrapüük,» võttis asja kokku keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna juhataja Peeter Karja, kelle sõnul on tegemist iga-aastase probleemiga. Mõrrapüügi probleemiks on see, et osal mõrdadel on liiga peened silmad, ning väikesed kalad kipuvad neis seetõttu hukkuma.
Kalakorjuste vetteloopimine on eeskirjade vastane tegu. Reeglite kohaselt tuleks püügi käigus surnud kalad kaldale tuua.
Seda, et kalade elutee lõppes mõrras, tõestab mereinstituudi teaduri Väino Vaino sõnul see, et Peipsis on praegu kindlasti piisavalt hapnikku jahedate ja tuuliste ilmade tõttu.
Võrtsjärve rannal on samuti suurtes kogustes oma elu kaotanud kiiskasid. See pole aga limnoloogiakeskuse teaduri Arvo Tuvikese sõnul kalameeste süü. «See, et surnud on ainult kiisk, viitab sellele, et põhjuseks on kõrge PH-tase ja sellest tulenev ammoniaagi kuhjumine kala lõpustesse,» selgitas Tuvikene.