/nginx/o/2008/10/11/82706t1h52ff.jpg)
Vallajuht sakutas ajakirjanikku. Tööandja peksis läbi töölt lahkuda soovinud töötaja. Tuntud näitlejannat tuuseldas vanalinna tänaval tema elukaaslane. Volikogu kandidaati löödi raudkangiga. Need on vaid mõned sel nädalal meediast läbi käinud vägivallatsemise juhtumid.
Viimasel ajal möödub napilt mõni päev, ilma et politsei teataks järjekordsest vägivallajuhtumist: paraku taas kasvava perevägivalla kõrval on sagenenud ka kaklused tuttavate vahel ning avalikus keskkonnaski.
Postimees.ee uuris, kas tõepoolest viimasel ajal vägivallatsemine kasvanud ning sai jaatava vastuse Lääne ning Ida politseiprefektuurist. Põhja politseiprefektuuri hinnangul on seis stabiilne.
Ida prefektuur: suurenenud perevägivald
Rakvere politseiosakonna vanemkomissar Alar Karu ütles, et viimasel ajal on märgata tõesti, et paljud omavahelised tülid ja riiud arenevad välja füüsilise vägivallani.
Viimase kaheksa kuu statistika näitab, et Lääne-Viru maakonnas on võrreldes möödunud aastaga kehalist väärkohtlemist registreeritud 11 protsendi võrra enam - kuritegude arv on kasvanud 165-lt 184 juhtumile. «Mõningane tõus on, samas arvuliselt mitte väga suur,» sõnas Karu ja lisas, et ilma põhjaliku analüüsita ei saa ta üldistada kasvu täpseid põhjuseid.
Samas tõi ta välja, et maakonnas on võrreldes eelmise aastaga tõusnud registreeritud perevägivallajuhtumite arvukus 45 juhtumilt 100 juhtumini. «Seega on registreeritud väljakutsete arvukus tõusnud oluliselt,» tõdes ta.
«Perevägivalla juhtumitest oli 80 juhtumil vägivallatseja alkoholijoobes. Seega on alkoholi tarvitamine väga tugev soodustegur vägivallajuhtumite esinemiseks,» lausus vanemkomissar.
Lääne prefektuur: jõhkramaid peksmisi rohkem
Lääne Politseiprefektuuri kriminaalosakonna ülemkomissar Nils Sempelson tõdeb samuti, et subjektiivselt näib talle tülide mõningane kasv olevat. «Inimesed on stressis, seetõttu on jõhkramaid peksmisi rohkem. Samuti on varguste arv suvel plahvatuslikult kasvanud,» rääkis Sempelson. Mitte ainult avalikus kohas, vaid ka perevägivalda ja tuttavate vahelisi kaklusi torkab talle enam silma.
«Viimasel aastal või kauemgi aega tagasi on politseisse rohkem jõudnud ka neid juhtumeid, kus isa annab lapsele rihma või vitsa - ilmselt rohkem usaldatakse politseid,» viitab Sempelson, et see ei pruugi tähendada, et selliseid juhtumeid tegelikkuseski varasemast enam on.
«Arvan, et need kergemad juhtumid varem politseisse lihtsalt ei jõudnud. Samuti jõuab koolikaklusi või tutistamisi enam.»
Põhja prefektuur: alkohol mõjutab
Põhja politseiprefektuuris seevastu kehaliste väärkohtlemiste arvu kasvu ei märgata. Isikuvastaste kuritegude talituse juht vanemkomissar Reimo Raivet märgib, et pigem on selliste pöördumiste arv Tallinnas ja Harjumaal isegi vähenenud. Üldiselt kehtib sama trend ka teiste isikuvastaste kuritegude kohta.
«Konfliktsed olukorrad on üsna kerged tekkima inimeste vahel, kes on eelnevalt pruukinud alkoholi ning üsna sageli võivad need tülid üle kasvada kakluseks. Sageli võib ka mõni eelnev ärev olukord või ammune vimm olla kehalise väärkohtlemine põhjuseks,» lisas Raivet.
Ametlik statistika näitab vähenemist
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmuse sõnul võib üle-eestilisele statistikale tuginedes väita pigem, et vägivallakuritegude registreerimine on eelmise aastaga võrreldes vähenenud. Ta tõi välja esimese kaheksa kuu jooksul registreeritud vägivallakuritegude numbrid, millest selgub, et näiteks kehalist väärkohtlemist on möödunud aastaga võrreldes 430 juhtumi võrra vähem, küll aga on neid rohkem võrreldes aasta veel varasema, 2007. aasta 8 kuuga.
Ka kõiki teisi kuritegusid - tapmisi, ähvardamisi, raske tervisekahjustuse tekitamisi, piinamisi, vägistamisi ja lööminguid avalikes kohtades on olnud vähem.