:format(webp)/nginx/o/2008/10/27/86777t1h8c44.jpg)
60 protsenti Euroopa Liidu riikide keskkoolide õpilastest omandavad koolis kahte või rohkemat võõrkeelt, Eesti mahub oma keeleõppenäitajate poolest liidu esikümnesse, selgub Eurostati uuringust.
Eesti koolilapsed on euroliidus keeleõppelt esirinnas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu järgi õpib Euroopa Liidu gümnasistidest 60 protsenti kahte või enamat võõrkeelt, kolmandik õpib ühte võõrkeelt ning vaid kuus protsenti ei omanda ühtki võõrkeelt.
Enese oskuseid hinnates, leidis 28 protsenti vastanuist, et oskavad kahte või enamat võõrkeelt, 36 protsenti väitis end oskavat ühte ning 36 protsenti mitte ühtegi võõrkeelt.
Vähemalt kahe võõrkeele õppimine on üldine Tšehhi, Hollandi, Soome ja Luksemburgi gümnaasiumides. Neist jäävad napilt maha Sloveenia ja Slovakkia, kus kahte või enamat võõrkeelt õpib 98 protsenti koolilastest ning Eesti, kus see protsent on 97.
Vaid ühe võõrkeele õpetamise poolest gümnaasiumitasamel on esirinnas Kreeka, Itaalia, Iirimaa, Hispaania ja Ungari.
51 protsenti Suurbritannia keskkooliõpilastest ei õppinud ühtegi võõrkeelt.
Levinuim võõrkeel on euroliidu liikmesmaades inglise keel, välja arvatud Luksemburgis, kus õpetatakse võrdselt inglise, prantsuse ja saksa keelt ning Suurbritannias ja Iirimaal, kus esimeseks võõrkeeleks on prantsuse keel.
25-64-aastastest inimestest oskavad endi sõnul kahte või enamat võõrkeelt kõige rohkem sloveenid (72 protsenti), slovakid ja soomlased (68 protsenti), leedukad (66 protsenti), eestlased (56 protsenti) ning lätlased (55 protsenti).
Võõrkeelte mitteoskamise edetabelit juhtisid Ungari, Hispaania, Bulgaaria ja Kreeka.
Suuremas osas Euroopa Liidu liikmesriikidest on levinuim esimene võõrkeel inglise keel, vaid Bulgaarias, Poolas ja Balti riikides on selleks vene keel.