/nginx/o/2009/09/24/240073t1h6b15.jpg)
Abilinnapea Merike Martinson lükkab tagasi kriitika, nagu tähendaks hiljuti garaažist leitud lapse juhtum lastekaitsjate tegemata tööd.
Martinson tõrjub kriitikat lastekaitsjate kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äärmiselt küündimatuks peab abilinnapea IRLi esindaja Tarmo Kruusimägi bravuurset üleskutset ametnikele lõpetada kabinettides kohvitamine ja minna tänavale.
«Mul on väga kahju, et noormees võtab sõna küsimuses, milleks tal ilmselt kompetentsi ei piisa. Muidu ta teaks, et lastekaitsja töö ei seisne kabinetis kohvitamises, vaid hõlmab nii ennetust, järelhooldust ja igapäevatööd juhtumitega, sealjuures ka eestkosteküsimusi, kohtuvaidlusi ja palju muud,» oli Martinson nördinud.
Tallinna linnaosades töötab 55 ning sotsiaal- ja tervishoiuametis kolm lastekaitsetöötajat.
«Lastekaitse kontseptsioon näeb ette, et iga 1000 lapse kohta peaks kohalikus omavalitsuses töötama üks lastekaitsetöötaja. Nende kriteeriumide kohaselt on Tallinnas teiste omavalitsustega võrreldes küll rohkem lastekaitsetöötajaid, kuid nad on väga koormatud,» rääkis abilinnapea.
«Mullu näiteks oli Tallinnas tegu 632 lapse keeruka juhtumiga, neist oli 147 kuni kaheaastast. 156 juhul oli tegemist perekonnast eemaldamisega ja iga taoline juhtum eeldab põhjalikku ja aeganõudvat tööd,» ütles Martinson.
«Mul on omakorda linnavolinik Kruusimägile ettepanek - töötagu üks päev linnaosa lastekaitsja töövarjuna ja siis arutame teemat edasi.»
Üks kaitsja tegeleb ühe pere probleemistikuga
Sotsiaal- ja tervishoiuameti peaspetsialist Merle Leopard ütles, et üks lastekaitsetöötaja tegeleb ühe perega ehk juhtumiga algusest lõpuni: analüüsib koos perega probleemi tekkimise põhjuseid, annab infot abi saamise võimaluste kohta, hindab toimetulemise erinevaid aspekte ja koostab selle alusel toetuste ja teenuste saamise plaani. Vajadusel paigutab lapse teenuste saamise ajaks varjupaika.
«Kogu selle aja jooksul ollakse lapse ja vanematega tihedas kontaktis ja jälgitakse seda, kuidas pere toimetulek muutub. Keskmine aktiivne pere abistamise periood on pool aastat, enamikul juhtudel aga palju kauem,» ütles Leopard.
«Lastekaitsetöötajal ei ole võimalik peret abistada, ilma teisi lapsega kokkupuutuvaid asutusi ja isikuid kaasamata, seega osalevad sageli otsustamise juures vanema nõusolekul lisaks lastekaitsetöötajale ja perele ka õpetaja või kasvataja, teenuse osutaja esindaja ja muu lapsele oluline isik. Vanema õiguste äravõtmise vajadus langetatakse samuti alati pärast seda, kui on toimunud spetsialistide ühine hindav analüüs. Kõige raskem on mõista laste hooletussejätmise ja väärkohtlemise juhtumeid.»