Kuigi Suures väinas laevateest veidi eemal merepõhjas vedeleva miiniveeskaja vrakk oli ka varem navigatsioonikaardil tähistatud, ei olnud veeteede ametil teavat sellel paiknevate lõhkekehade kohta. Nüüd palus veeteede amet nende ohtlikkust hinnata Eesti mereväel.
Veeteede amet võttis Väinamere miinid sihikule
Veeteede ameti avalike suhete vanemspetsialist Malle Lõhmus ütles, et amet ei teadnud enne teisipäeval Oma Saares ilmunud uudislugu Suures väinas paiknevate võimalike lõhkekehade kohta.
Tema sõnul on Eesti meremuuseum ja Tuukritööde OÜ Suuropi vrakki ja miine puudutava info praeguseks ametile edastanud ja amet andis selle omakorda edasi mereväele.
«Lõhkekehade ohtlikkuse üle otsustab merevägi, veeteede ametil ei ole pädevust selles küsimuses hinnangut anda,» osutas Lõhmus. «Meie saame hinnata, kas vrakk halvendab navigatsioonitingimusi ja vajaduse korral võtame vastavaid meetmeid.»
Tuukritööde OÜ juht Kaido Peremees, kes on ise varem Suuropi vrakile sukeldunud, rääkis Oma Saarele, et tegu on kahe umbes 25 m pikkuse vööri- ja ahtriosaga, laeva keskosa on laiali paisatud.
Peremehe kinnitusel on tegu Eesti hetkel kõige ohtlikuma vrakiga, mis erinevalt 70 m sügavusel lebavatest lõhkekehadest/miinidest kujutab ka reaalset potentsiaalset ohtu laevaliiklusele.