/nginx/o/2009/07/08/204420t1hb14b.jpg)
Uute euroliidu riikide riigiasutused tegelevad mittetulundusühingutest palju tagasihoidlikumalt naiste- ja lastevastase vägivalla ennetamise ja tõkestamisega, selgus rahvusvahelisest uuringust, mis analüüsis kümne Euroopa Liidu riigi seadusandlust ja praktikaid.
Eesti ühe puudusena tõi uuring välja naiste varjupaikade nappust. «Arvestades praegust majanduslikult rasket olukorda ning seda, et varjupaigad töötavad valdavalt projektipõhiselt, on nende organisatsioonide eksistents tulevikus eriti kriitiline,» märkis uuringus osalenud Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi teadur Kadri Soo.
Teise näitena märkis ta, et ohvril ei ole seaduslikku õigust vältida ülekuulamisi kohtumenetluse käigus vägivallatseja juuresolekul. Selle regulatsiooni puudumise poolest eristus Eesti teistest riikidest.
«Samas rõhutati Eesti tugeva küljena spetsiaalselt lastele mõeldud ülekuulamistubade olemasolu,» sõnas Soo.
«Tähelepanu pöörati veel Eesti liberaalsele poliitikale prostitutsiooni suhtes ning vanematevahelist vägivalda pealtnäinud laste ohvriks mitte tunnistamisele,» lisas teadur.
Projektis «Naiste-, laste- ja noortevastase vägivallaga seotud ELi direktiivide täitmise viisid: head tavad ja soovitused» osales kümme 2004. aastal euroliiduga liitunud riiki: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia ja Tšehhi.
Uuringu põhitähelepanu oli suunatud ohvrite kaitsele vaimse, füüsilise ja seksuaalse vägivalla korral kodus ja avalikus kohas, samuti inimkaubandusele ja seksuaalsele ahistamisele töökohal.