Lastel tuleb suvelaagris joosta ja hullata ning internetist suu puhtaks pühkida

Trepimäe pioneerilaagri uksed on kindlalt kinni, aknast piilujale paistavad seal vanad reformvoodid. Mõne rühma toas on voodid kenasti tehtud, sinised päevatekid peal ja padjad kohevaks klopitud. Foto: Margus Ansu

Vene ajal oli Tartu rajoonis neli pioneerilaagrit, millest väikestele tartlastele jäi ilmselgelt väheks, lapsed laagerdasid kodust kaugemalgi.

Pioneere pole meil enam ammu ja kõige kaduva teed on läinud ka paljud nende laagrid. Tartumaal töötasid pioneerilaagrid Trepimäel, Elvas, Kukulinnas ja Luunja lähedal Kabina külas. Nüüd tegutseb neist ainsana viimane ehk Luunja noortelaager.

Läinud nädala lõpus käis seal vilgas töö: mändide all asuva laagri maalahmaka ühes otsas undas trimmer, teises põrises murutraktor.

«Rabame hirmsasti, varsti tulevad ju lapsed,» ütles parajasti kiige värvimisega ametis olnud Luunja Lastelaager OÜ noortelaagri juhataja Reet Rannasaar.

Üksikud vabad kohad

Vene ajal Tartu näidissovhoosile kuulunud Luunja lastelaagris pole ükski suvi lasteta möödunud. Põllumajandusreformi ajal erastasid näissovhoosi direktori asetäitja Reet Rannasaar, ametiühingu esimees Kaljo Krõlov ja pearaamatupidaja Liivi Leppik pioneerilaagri ja peavad seda kolmekesi tänaseni.

Majadel on uued katused ning tänu Espoo sõprade abile ka kõigile nõuetele vastav köök ja söökla. Eesti 25 tegevusloaga noortelaagri hulgas on Luunja

ainus, kus on terve maja kohandatud ka ratastoolis liikuvatele lastele.

Riigikorra vahetumise järel käis laagris esiti vähe lapsi, kuid ajapikku tekkis huvilisi juurde. Tänavused laagrikohad on peaaegu täis.

Sama kinnitas ka seitse aastat tagasi Põlvamaal endiste väikeste tartlaste hulgas väga menuka Valgemetsa pioneerilaagri kohalikult vallalt ostnud OÜ Valgemetsa Puhkeküla juhataja Peeter Pree.

«Vene ajal olevat siin küll korraga olnud isegi 350 last – ei kujuta ette, kuidas nad sööma mahtusid,» ütles ta.

Nüüd võtab laager üheksapäevases vahetuses korraga vastu paarsada 7–14-aastast tüdrukut-poissi. Eelmisel aastal puhkas Valgemetsas ligi 700 last.

«Laias laastus kolmandik lastest tuleb siia juba teist või kolmandat aastat,» lisas OÜ Valgemetsa Puhkeküla projektijuht Katrin Pree. «Rate’is on neil isegi oma Valgemetsa klubi, kus lepitakse kokku, missuguses vahetuses siin vanade tuttavatega kokku saadakse.»

Peeter Pree ise käis lapsena korra Alatskivi koolis asunud pioneerilaagris, kuid lasi sealt ruttu jalga.

«Tol ajal oli pioneerilaagris üks igavane drill ja vahetus kestis 30 päeva,» meenutas ta. «Ainult korra saime Peipsisse ujuma!»

Valgemetsas on kaks basseini, kus võib lustida kas või mitu korda päevas. Lisaks käivad laagrilised matkamas, mängivad palli või lauamänge, panevad kokku esinemiskavu ja kannavad neid õhtul teistele ette.

Peamine on liikumine

«Internetiühendust meil pole, see oleks halb mõte,» ütles Katrin Pree. «Kõige tähtsam on see, et lapsed saavad siin ennast liigutada ning ilusas looduses olla.»

Laias laastus samamoodi veerevad päevad ka Luunja noortelaagris.

«Internetti ja telerit meil pole, õudselt diskrimineerime lapsi,» naeris Reet Rannasaar. «Mõned nooremad isad sõidavad sellepärast meile hirmasti sisse. Aga me ei vannu alla – kodus istuvad lapsed nagunii arvuti ja teleri ees. Nad on sellepärast kõveraks kasvanud, ei oska enam kõndida ega joostagi. Õpetame neid tervislikumalt aega veetma.»

-----------------------------------------------------------

Trepimäe pioneerilaager

Võrtsjärve-äärses Trepimäe pioneerilaagris on aeg seisma jäänud: 1950. aastatel ehitatud neljas suures ja kahes väikses majas ning avaras sööklahoones valitseb vaikus.

Kenade puumajakeste uksed on lukus, aknad terved ja kardinad ees. Nende vahelt piilujale paistavad vanad raudvoodid, naturalistide rühma kõrval oleva toa vooditel on peal sinised päevatekid.

Spordiväljakul ja majade vahel on suurte mändide vahelt heina niidetud, söökla seinal ripub uuemast ajast pärit noolemäng ja söökla ees seisab šašlõkiahi. Rannu vallavanem Uno Rootsmaa teab rääkida, et Trepimäe pioneerilaager kuulus Tartus suure saladuskatte all lennukite musti kaste valmistanud kontrollaparatuuritehasele. Maareformi ajal anti pioneerilaagri maa tükkis hoonetega kolmele õigusjärgsele omanikule või nende pärijaile tagasi. «Nüüd valitseb seal vaikus,» võtab Rootsmaa asja kokku.

Ühe omaniku abikaasa Udo Aun ütles, et alguses tegelesid oma vara tagasi saanud omanikud pioneerilaagris veidi majutusega, kuid huvilisi oli vähe. «Inimesed on paremate tingimustega harjunud, nad ei taha sinna minna,» ütles Aun. «Seal oleks mõtet arendada hulgititurismi, näiteks korraldada asutuste suvepäevi, aga selleks tuleks kõik ümber ehitada. Praegu pole seal isegi korralikke pesemisvõimalusi.»

Müügiplaani omanikel polevat. «Hoiame selle koha nii korras kui saame, küll tuleb sinna ka tegija,» ütles Aun. Vanade aegade mälestuseks on ta tallele pannud laagri punalipu ja muud pioneerivarustust.

-----------------------------------------------------------

Elva pioneerilaager

Endised pioneerid saaksid Verevi motelli sattudes aru küll, et siin oli kunagi pioneerilaager. Sissesõidutee kõrval tervitab tulijat väike väravaputka ja sellest pisut eemal lösutab vana sööklahoone. Kaugemale jääb eterniittahvlitest seintega sara, mis pioneerilaagri ajal oli tööriistakuur. Metsa sees olnud väiksem magala põles aastaid tagasi maha.

Väravaputka ja sööklahoone seisavad kasutuseta, laagri ilusas vanas peamajas peab aga Silsan Grupp OÜ 14 toaga motelli. «Enne seda, kui meie selle hoone pikaajalisele rendile võtsime, on seda ümber ehitatud,» rääkis Silsan Grupp OÜ juhataja Silver Hage. «Vaatasin pioneerilaagri vana plaani pealt, et toona ei olnud majas kahel korrusel pikki koridore. Oli üks suur ühine tuba, kust pääses väiksematesse ruumidesse.»

Vana söökla ühes otsas on väike saun ja peoruum, mida motelli pidav firma välja rendib. Söögisaalist kola seest on välja tulnud paar raudvoodi reformi, aga otsad on kadunud. Mida sööklaga teha, pole Hage veel otsustanud.

Väravaputka meeldib talle aga väga ja Tartu Ülikoolis majandust õppiv noor mees tahaks sellest midagi vahvat teha, kuid – pole ideed! «Kui oskate midagi nupukat soovitada, olge lahke,» ütles Hage.

-----------------------------------------------------------

Kukulinna pioneerilaager

Saadjärve kaldal Kukulinna vanasse mõisasse rajatud pioneerilaagris töötas 1990. aastate alguses motell ja baar. 1990. aastate keskel võttis koha rendile Austraaliast pärit väliseestlane Ilmari Rumm, kes rajas sinna korralikud tenniseväljakud.

Rumm suri tänavu veebruaris, tenniseväljakutel käib aga vähe inimesi, sest seal puudub pesemisvõimalus. Kinnilöödud akendega mõisahoone ja võssa kasvanud pioneerilaagri hoonete juures kohtume naisega, kes tegeleb tenniseväljakutega, kuid ei ütle oma nime. «Ma pole siin keegi, palka ei saa, lihtsalt käin vanast harjumusest,» ütleb ta. «Siin on kõik müügis.»

Kes lagunenud kohta müüb, ei oska ta öelda. Tartu vallavanem

Aivar Soop selgitab, et esialgu kuulus pioneerilaager vallale, kes rentis selle esmalt motelli ja baari pidanud ASile Kukulinna ning müüs siis maha. Nüüd kuulub koht ravimite hulgimüügiga tegelevale Magnum ASile.

Viimase suuraktsionär Margus Linnamäe ei leidnud võimalust Tartu Postimehega rääkida. Firma üldtelefonil vastanud naise sõnul oli Linnamäe viimasele esitanud aga retoorilise küsimuse: «Kust nad võtavad, et see koht on müügis?»

Soop vana pioneerilaagri saatuse pärast ei muretse. «See koht saab kindlasti korda,» kinnitas ta «Kulub 60–70 miljonit krooni ja seal saab hea asja.»

-----------------------------------------------------------

Luunja pioneerilaager

Luunja noortelaagri tänavune esimene vahetus alustab ülehomme. Korraga mahub laagrisse 144 last, kes on 7–12-aastased. Vahetus kestab üheksa-kümme päeva. Ühe laagripäeva eest maksavad emad-isad 138 krooni, riik annab omalt poolt poolsada krooni. Vähekindlustatud perede laste vanemad maksavad laagripäeva eest 28 krooni, ülejäänu tasub riik.

«See on juba nagu vene ajal,» naeris Luunja Lastelaager OÜ noortelaagri juhataja Reet Rannasaar. «Siis oli paarikümnepäevase laagri tuusik 12 rubla ja sellegi maksis kinni ametiühing.»

Kõva drilli noortelaagris pole, kuid laagrielu on endiselt laagrielu.

Õhtul kell üksteist alanud öörahu lõpeb hommikul kell üheksa, järgneb võimlemine ja hommikusöök. Igal hommikul heiskavad laagrilised ka laagrilipu, mille nad vanast voodilinast ise meisterdavad. Siis mängitakse minigolfi, võrk-, korv- ja jalgpalli, käiakse matkamas ning valmistatakse ette õhtust esinemist klubis või lõkkeplatsil. Laagris kehtib ka lõunatudu, sest paljud laagrilised on alles lasteaiast tulnud.

Laagriliste mobiliiltelefonid võtavad kasvatajad kaduma mineku ennetamiseks enda kätte, õhtupoole antakse need tunnikeseks lastele kätte. «Oleme mõelnud telefonid üldse ära keelata,» ütles Reet Rannasaar. «Lapsed võiksid koju hoopis kirju kirjutama hakata. Nii õpiksid nad midagi uut juurde.»

Igas toas elab kaheksa last. Kolmes majas on puidust narid, poiste majas aga reformvoodid. Põhjus on lihtne: poistel lähevad narid väga kiiresti katki.

-----------------------------------------------------------

Valgemetsa pioneerilaager

Karusnahakaupmees Peeter Pree firma OÜ Valgemetsa Puhkeküla ostis Valgemetsa pioneerilaagri Vastse-Kuuste vallalt detsembris seitse aastat tagasi. «Lasin siis söökla põrandal jääl liugu ja kukkusin läbi põranda,» kirjeldas Peeter Pree endise pioneerilaagri toonast seisukorda.

Kuni 250 sööjat mahutaval sööklal on nüüd uus põrand ja uued aknad ning korralik köök. Sanitaarremont on tehtud ka kõigis teistes suurel maa-alal asuvates hoonetes. Luunja noortelaager on oma hoonete remontimiseks saanud projekte kirjutades riigilt toetust, kuid Valgemetsa Puhkeküla on tegutsenud oma jõul. Praegu kerkib laagrisse uus haldushoone, mida ehitavad praktikal olevad Tartu kutsehariduskeskuse noored.

Kaheksakohaliste tubadega majutusmajasid on Valgemetsas seitse. Tänavu 50. sünnipäeva pidaval laagril on oma lipp, mille lapsed hommikul heiskavad ja õhtul langetavad. Laagriliste päevad mööduvad sportides ja matkates, iga õhtu lõpeb peoga. Valgemetsa laagri esimene vahetus alustas laupäeval.

Valgemetsa naabruses töötanud Taevaskoja pioneerilaager, kus Valgemetsa pioneerid vanasti laagrilippu varastamas käisid (ja vastupidi), on suviti samuti endiselt laste päralt. Tänavune sportlik-tervistav laagrisuvi algab 8–14-aastastel tüdrukutel ja poistel Taevaskojas homme.