Ruussaar: poliitikute surve käib palga sisse

Eesti Televisiooni endise juhatuse esimehe Ainar Ruussaare sõnul peaksid kõik rahvusringhäälingu juhid ükskõik millist poliitikut nähes enne ütlema «Teine kanal!» ja siis alles «Tere!». Foto: Liis Treimann

Eesti Televisiooni (ETV) endine juht Ainar Ruussaar ennustab uute üle-eestiliste kanalite uputust ja peab oluliseks rahvusringhäälingu all teise kanali loomist. Oma ametiajast jääb talle hingele, et ei saanud Urmas Otti ETVsse tagasi.

ETVd nimetatakse murtud südamete majaks. Kui murtud teie süda on?

Ikka on natuke murtud. Televisioon on vapustav meedium, mis sööb su täiesti endasse. Mul jäi väga palju asju ka pooleli, aga annan need rahuliku südamega edasi. ETV on heas mõttes murtud südamete maja.

Millised projektid teil pooleli jäid?

Pooleli jäi kogu tegevus uue meedia valdkonnas. Viimastel aastatel on tehtud tohutud investeeringud digitaaltehnoloogiasse.

Pildi ja heli kvaliteet on juba muutunud ja muutub veelgi. Kaasa arvatud teine kanal, mis on nagu vene muinasjutt, aga ta tuleb ükskord igal juhul.

Ikka tuleb?

Ma arvan, et ei ole lihtsalt muud võimalust, sest digitaaltelevisiooni tulekul tekib hästi palju kanaleid. Praeguse kolme üle-eestilise kanali kõrvale tekib kuni 30 üle-eestilise levikuga kanalit. Kanal 2 ja TV 3 on teiseks kanaliks valmis paari aasta pärast ja eristuv rahvusringhääling ei saa lihtsalt maha jääda.

Teine kanal ei tohiks olla vene kanali nime all. See peaks olema üldhuvikanal, kus primetime’i (telerivaatamise tippaeg – toim) servas on taastatud vene vöönd.

Kui tugevaks te rahvusringhäälingu konkurentsivõimet tulevikus peate?

Jah, teatud aja pärast peab see muutuma tugevamaks. Kahe maja vahel (ETV ja Eesti Raadio liideti rahvusringhäälinguks – toim) tekib ühine hingamine, ja mida rohkem on ajakirjanikke, seda rohkem on allikaid, rohkem informatsiooni.

Arvatavasti praegune turuosa ei lange, aga kiiret tõusu on väga ohtlik lubada. Turuosa kasvatamine tähendab sõttaminekut primetime’il erakanalitega ja sõtta saab minna vaid nende oma relvaga ehk näiteks lastesaated tuleks asendada reality’ga (tõsielusarjadega – toim).

Millised suuremad sammud rahvusringhäälingul ees seisavad?

Loodan väga, et uus juhatus leiab ühise keele kõigi eeskätt televisiooni keskastme juhtidega. Ma ei solva kedagi, kui ütlen, et telealast oskusteavet on uues juhatuses vähe. Võtab kõvasti aega, et saada aru rahvusringhäälingu meediahiiu ehk Eesti BBC kõigist nüanssidest, tegevuse loogikast.

Oluline on viia tehnoloogiline areng lõpuni ehk järgmisel aastal on rahvusringhäälingu teleharu täiesti uue tehnoloogiaga varustatud.

Ja veel – ilmselt peavad kõik rahvusringhäälingu juhid ükskõik millist poliitikut nähes enne ütlema «Teine kanal!» ja siis alles «Tere!».

Aga kõige olulisem on see, et me hakkaksime edastama nii eesti kui ka vene kogukonnale eesti keeles sõnumeid, aga teeksime seda nii, et mõlemad saaksid sellest ühtmoodi aru. See on väga oluline.

Jõudsime poliitikuteni. Olen kuulnud väidet, et pronkssõduri saaga ajal ei pidanud peaminister Andrus Ansip paljuks võtta ühendust «Aktuaalse kaameraga» ja anda märku, et jalutab laupäeval Tartus turul, ehk tahate midagi küsida. Palju poliitikud ETVd mõjutada ja suunata soovisid?

Ehh... Minu ametiajal oli kaks rasket perioodi. Olin kaks nädalat ametis olnud, kui lahvatas lossiskandaal. Siis oli poliitiline retoorika väga jõuline, et kuidas on võimalik, et riigitelevisioon hakkab hammustama riiklikku ehk presidendi institutsiooni.

Teine raske periood oli aprilli lõpp ja mai algus. See oli raske, sest esiteks tuli väga vastandlikke soovitusi. Keegi ei saatnud ju korraldusi, aga soovitusi küll. Äkki teadsid kõik, kuidas televisiooni teha ja kuidas programmi ümber teha.

Oli inimesi, kes leidsid, et peaksime kohe hakkama ETV põhikanalist tegema venekeelset kanalit. Leidus neid, kes soovitasid käivitada kolmeks päevaks venekeelse televisiooni kaabelvõrgus.

See kuulub ilmselt palga sisse, aga muidugi see sööb inimese hirmsasti ära.

Saateid sulgeda ei kästud?

Üks poliitik tegi mulle pärast ühte «Aeg luubis» saadet mobiiltelefonisoovituse, et see saade ei oleks eetris järgmisel pühapäeval ja enam mitte kunagi. Saade on siiani eetris.

Või näiteks on mulle helistanud väga nördinud poliitik, kes küsib, et miks ma ei võta mitte midagi ette, et Heimar Lenk ei saaks olla saatejuht. Võttis tükk aega seletamist, et mina ETV juhina ei saa helistada Olle Mirmele (Kanal 2 juht – toim) ja öelda, et korista Lenk saatejuhi kohalt ära.

Jääb midagi hinge peale?

Mul on Urmas Ott hinge peal ja paar apsakat programmipoliitikas. Aga kõige rohkem on mul kahju tõesti sellest, et ma ei saanud Urmas Otti ETVsse tagasi. Võtsin seda tol korral väga isiklikult, aga need tuuleveskid, millega ma võitlusesse läksin, olid tol korral minust tugevamad.

Ainar Ruussaar

• 2007. aasta juunist uudisteagentuuri Baltic News Service (BNS) vastutav peatoimetaja Eestis ja BNS Eesti OÜ juhatuse esimees.

• Töötas uudisteagentuuris BNS ka aastatel 1991–1995 ja 1996–2003, viimati siseuudiste peatoimetajana.

• Aastatel 2003–2006 töötas Eesti Televisiooni programmijuhi ja aastatel 2006–2007 juhatuse esimehena.

• Oli saatejuht Eesti Televisioonis aastatel 1992–2006. Juhtinud saateid «Otseliin», «Avaja», «Agenda», «5. stuudio», «Unetus», «Aeg luubis» ja erinevaid valimiseelseid väitlussaateid.