Teadlased hindasid võimekaimaks Harjumaa vallad ja linnad

Hoogne sisseränne on Viimsile kaasa toonud ka probleeme - järjest on juurde vaja lasteaia- ja koolikohti. Pildil olev Viimsi kool on muutunud tõeliseks mammutkooliks. Foto: Marina Puškar

Siseministeeriumi tellimusel Eesti omavalitsused viimase nelja aasta võimekuse järgi ritta pannud teadlaste edetabelis troonivad Harjumaa vallad ja Tallinn ning tabeli lõpp kuulus Kagu-Eesti ja Peipsi äärsetele valdadele.

OÜ Geomedia hindas 227 omavalitsuse võimekuse indeksit leides ühtekokku 28 eri komponenti ning arvesse läks näiteks nii elanike arv, kohalik majandustegevus, töötus, ülalpeetavate arv, omavalitsuse eelarve ja võlakoormus, omavalitsuse ametnikud ning omavalitsuses pakutavad teenused.

Aastate 2005-2008 kõige võimekamaks omavalitsuseks kujunes uuringu järgi Viimsi vald, kellele järgnesid Saku vald, Tallinna linn, Rae vald ja Saue linn. Esikümnes olid Harju valdadest veel Harku ja Jõelähtme.

Tartu linn platseerus edetabelis seitsmendaks, Rapla vald üheksandaks ning Pärnu linn kümnendaks. Tabeli lõpp kuulus Valgamaal olevale Õru vallale, kelle ees olid Tartumaal olev Peipsiääre vald, Ida-Virumaal olev Alajõe vald, Valgamaal olev Põdrala vald ning Tartumaal olev Meeksi vald.

Geomedia analüütik Veiko Sepp ütles, et võimekamates omavalitsustes pakuti reeglina elanikele enam teenuseid ning sealsed elanikud olid rahulolevamad. Tema sõnul näitas uuring, et võimekus kasvab reeglina koos elanike arvuga ning alles alates 5000 elanikuga omavalitsusest ei saa enam rääkida võimekuse kasvamisest.

Eesti 227 omavalitsusest on vähemalt 5000 elanikku 45 vallas või linnas.

Samas tõi uuring välja, et tänu riigi poolt läbi tasandusfondi ümber jaotatavale rahale ei ole omavalitsuste finantsolukorras suuri erinevusi.

Geomedia teadlased Rivo Noorkõiv ja Veiko Sepp soovitasid riigil omavalitsuste võimekust ühtlustada. Samuti pakkusid nad välja ülesannete jagamist valla tasemele ja regionaalsel tasemel.

Regionaalminister Siim Kiisler lausus, et uuringu tulemus on objektiivne tõde, mida paljudel inimestel on kindlasti valus kuulata. «Kuid peegli peale ei ole mõtet pahane olla,» lisas ta.

Kiisleri sõnul pole seni julgetud omavalitsusi taolisel moel edetabelisse panna. Ta lisas, et tema jaoks oli uuringust saadud väga oluline info ka see, et raha ümberjagamine ei muuda nõrgemaid valdasid automaatselt võimekateks.

Nii Kiisler kui ka Geomedia teadlased märkisid, et uuring kinnitas ka üldiselt levivat arvamust, et suuremad linnad ja nende äärevallad ning maakonnakeskused ja nende naabrid on võimekamad omavalitsused.

Kiisler rõhutas ka seda, et tema hinnangul suudavad suuremad omavalitsused teha ratsionaalsemaid otsuseid.