Eesti märk 1936–1939: rahvarõivais nukk Saksa raudses embuses

Eesti väljapanek ootab külalisi 1937. aastal. Foto: Postimees.ee

1939. aasta augustis, samal ajal kui Saksamaa ja NSV Liit otsustasid Molotovi-Ribbentropi paktiga Eesti saatuse, nautisid Saksa riigimehed Königsbergi messil meie rahvariideis nukke ja kunstkäsitööd, kirjutab Alo Lõhmus. Toonastel ärevatel aegadel ei jõudnud Postimehesse ükski messipilt.

Augustis 1936 kirjeldas Artur Taska Postimehes Königsbergi 24. Saksa Idamessi väljanägemist: «Kogu Königsberg on dekoreeritud. Kõikjal haakristiga lipud. Messiplats aina valendab haakristidest ja punasest. Pole ühtegi hoonet ega väljapanekut, kus ei lehviks lipp. Peasissekäigu juures, kahel pool teed kuni välisriikide hallini, on messil esinejate välisriikide lipud, nende hulgas ka Eesti sini-must-valge.»

Eesti osales sel aastal messil esimest korda. Ent kirjasaatja meelest jättis meie väljapanek kõigiti hea mulje.

«Kaunistusena on tarvitatud sini-must-valget värvi ja ühte nurka on asetatud riigivanema, teise majandusministri pilt ning keskel asub riigivapp ja suur pruunide tähtedega pealkiri «Eesti–Estland»,» kirjeldas ajalehesõnum.

Messil olid väljas Lutheri vabriku vineer ja muud puusaadused, Tartu telefonivabriku telefoniaparaadid, Jakobsoni Tallinna paberivabriku, Kawe šokolaadivabriku ja Pori-Kunda tsemendivabriku, põlevkivitööstuse, samuti kunstsarve- ehk valkplastitööstuse Kerson & Ko ning Tallinna Eesti Seemneviljaühisuse tooted. Ei puudunud ka Eesti või ja konservid.

Väljas oli ka rahvuslikku näputööd, näiteks kindaid ja salle, ning Eduard Taska nahktöid.

Ajaleht märgib, et väljapaneku juures oli palju selgitavaid tabeleid, pilte, diagramme jne. Näha olid ka meie suvituskohtade Pärnu, Narva-Jõesuu, Haapsalu ja Kuressaare reklaamplakateid ja -silte ning muud Eestit tutvustavat ja asju selgitavat kirjandust.

Soome eksponeeris rohkesti kelke, suuski ja pussnuge, aga ka vaipu ning maastikupilte. Leedu ja Läti väljapanekus andsid tooni või, munad, põlluviljad, konservid ja lihasaadused.

Eesti väljapanekut külastas ka messi auesimees, Ida-Preisi ülempresident, riiginõunik ja maakonnajuht Erich Koch. Sel puhul avaldas Postimees kahetsust, et Eesti väljapanekus ei olnud vaipu, mis võinuks kõrgele aukandjatele ehk huvi pakkuda.

«Soome näiteks oli vaipadega esindatud ja need polnud sugugi esmajärgulised,» hindas kirjasaatja.

Näituse naelaks oli mõistagi Saksa enda väljapanek: autod, masinad, mootorid, piimamasinad, põllutööriistad, ehitusriistad ja -masinad ning koguni kaugnägemise (televisiooni) eriväljapanekud.

Kaks aastat hiljem esines Eesti Idamessil juba suurejooneliselt. «Üldiselt on huvi ja suhtumine Eesti vastu väga tähelepanelik. Omapärase üllatusena tundub isegi, et Idamessi ametliku juhi teine tiitelleht on eestikeelne,» kirjutas Postimees.

Näituse avamise järel peatus Saksa majandusminister Walther Funk viivuks ka Eesti väljapaneku juures, kus avaldas imestust Eesti edu üle tööstustoodangu arendamisel.

Funk sõnas, et viibis 1926. aastal ise Tallinnas ning oskab seetõttu hinnata Eesti püüdlusi, kellel oli tulnud alata mitte millestki.

1938. aastal õnnestus Eestil messil maha müüa ka suur osa oma pakutud kaubast – kodukäsitööd müüdi 3000 riigimarga eest, samuti läksid kaubaks kõik Tartu pagari J. Lilli meekoogid.

Peamiseks tõmbenumbriks iseäranis messi naiskülastajate silmis olevat osutunud eestimustrilised naiskodukäsitööd. «Neid ostetakse ka ohtralt, kuna leitakse nende hind odav ja vill pehme ning soe olevat. Erilise menu osaliseks on Haapsalu kootud rätikud ja kirjud eesti kindad, siis veel sõled ja eesti vööd – viimased rohkem mälestusesemetena,» kiitis ajaleht.

Suhteliselt rahulik õhustik, mida ajaleht 1936.aastal kirjeldab, oli aga tundmatuseni muutunud 1939. aasta messi avamise ajaks 20. augustil.

Terve Euroopa kääris sõja hingusest ning paljud messil osalenud välisriikid nagu Eesti, Läti, Leedu, Soome, Norra jt pidid peagi tunda saama Saksamaa ja tema käsilase Nõukogude Liidu kogu heanaaberlikkust.

1939. aasta Idamessi avamisel loeti aga veel ette sõbralik tervitus riigikantsler Adolf Hitlerilt, kes soovis messile ka edaspidiseks edu rahuliku riikidevahelise koostöö arendamisel.

Tervituse saatis ka messi patroon marssal Hermann Göring ning Saksa majandusminister ja Saksa riigipanga president Walther Funk.

Viimane märkis rahuolevalt, et Königsbergi Idamess on kujunenud Saksa riigi suurmessiks, haarates endaga kaasa ka äsjaliidetud Meemelimaa.

Erinevalt varasematest aastatest ei pääsenud 1939. aastal lehte ükski Postimehe toimetusele Saksa pressiagentuurilt saadetud messifoto. Teated sõjaettevalmistustest võtsid kogu välisuudistele pühendatud napi leheruumi.

Eesti Ajalooarhiivi Postimehe fondis on säilinud nii 1939ndal kui ka varasematel aastatel ilmumata jäänud messipilte. Avaldame need fotod siis nüüd.