Venekeelne telekanal jääb pigem tulemata

Venekeelse telekanali rajamise vaevad on jõudnud ka ETV huumorisaatesse «Pehmed ja karvased » ning sarja ühe peategelase Hundi plaanidesse. Foto: ETV repro

Kui pronksööde järel kõlas arvukalt üleskutseid käivitada kiirelt venekeelne telekanal, siis kuu aega hiljem räägivad otsustajad ETV mitmekultuurilisest teisest kanalist, mille avamine võib lükkuda 2009. aastasse.

Puhtalt venekeelse telekanali tegemist ei pea mõistlikuks kultuuriminister Laine Jänes, rahvusringhäälingu (RR) värskelt valitud juht Margus Allikmaa ega ka mitmed parlamendipoliitikud.

Aprilli keskel meedia-ja kultuuriinimesi võõrustanud Jänes leidis juba siis, et pärast paar aastat kestvaid ettevalmistustöid võiks käivituda üldhuvikanal, mis pühendub eelkõige uudistele ja ühiskonnaelusaadetele.

Kanal kõigile

Vene Teatri lavastaja Eduard Tomani hinnangul peaks uus kanal paeluma nii eesti- kui venekeelseid vaatajaid. Mitmekultuurilise kanali loomine kuulub ka Allikmaa plaanidesse. Üleeile «Terevisioonile» antud intervjuus ei pidanud Allikmaa aga õigeks venekeelsete saadete osa suurendamist ETV praeguses programmis, kuna see viiks ära eestlastest vaatajaid ja kahandaks ETV turuosa.

«Pole mõtet teha formaalset kanalit ja raha tuulde paisata,» ütles riigikogu kultuurikomisjoni esimees ja RRi nõukogu liige Peeter Kreitzberg. Asi tasub tema sõnul ära vaid siis, kui loodav kanal on tulevikus vähemalt sama menukas kui praegu Raadio 4. Ka tuleb seda teha vene huvigruppide enda osavõtul, kinnitas Kreitzberg.

Nõukogus Isamaa ja Res Publica Liitu esindava Andres Herkeli sõnul on küsimus eeskätt venekeelsete elanike informeerimises, mis on kogu Eesti riigi probleem. «Aprilli lõpu sündmused tõid selle vana teema paisu tagant välja,» märkis Herkel, meenutades, et toonane Isamaaliit esitas juba aasta tagasi venekeelse kanali asutamise eelnõu. «Vene inimeste infoväli on muutunud seoses muutustega Vene meedias,» osutas ta julgeolekuohule.

Herkel kahtles samas telekanalis, mis oleks üksnes venekeelne. «Me saame võistelda uudiste ja kohalike uudistega, kuid me ei suuda võistelda Venemaa kanalitega meelelahutus,» rääkis Herkel. Tema sõnul vajavad edasised sammud põhjalikku kaalumist.

Info vene keeles

Samas tuleb Herkeli hinnangul kiirelt otsustada, kas ja kui palju suurendada ETV eetris venekeelsete saadete mahtu. Internetiportaali Novosti24 võiks lisada kommentaare ja viiteid mõistlikele Venemaa saitidele, pakkus ta.

Radikaalsem vaatenurk on IRLi liidril Mart Laaril. «Ringhäälingu uue juhtkonna kohus on venekeelne telekanal otsekohe käima lükata, kas või esialgu venekeelse uudiste-TV kaudu,» kirjutas Laar eilses Postimehes. Eraldi venekeelse kanali loomist toetab ka Rahvaliit.

Uue kanali rajamise kitsaskohti

• Läheb maksumaksjale kalliks, olenevalt tehnilisest vormist kulub 80–140 miljonit krooni aastas.

• Kannab endas ohtu muutuda riiklikuks «propagandatoruks,» kus piltlikult öeldes mustades ülikondades mehed loevad karmil moel ette uudiseid, tekitades nii vene kogukonnas vastureaktsiooni.

• Esialgu pole olemas piisavalt professionaalseid vene keelt hästi valdavaid teletöötajaid, nende koolitamine võtab vähemalt kaks aastat.

• Kakskeelse kanali puhul tekivad tõlkeprobleemid. Venelased nagu ka sakslased pole harjunud subtiitritega ning eelistavad pealelugemist. Allikad: Postimees, kultuuriministeerium