1. juunil sündiva rahvusringhäälingu juhiks valitud Margus Allikmaa võtab oma meeskonda kolleegid raadiost ning pakub senisele telejuhile Ainar Ruussaarele ETV esimese programmi peatoimetaja tiitlit.
Allikmaa: uudisajakirjandust peab olema rohkem
Margus Allikmaa, kolm aastat tagasi Eesti Raadio juhi kohale asudes ei teinud te saladust, et soovite saada ühinenud rahvusringhäälingu juhiks. Saate nüüd öelda, et olete teisipäeval ringhäälingunõukogus konkurente võites õnnelik?
Jah, muidugi. Iga inimene oleks õnnelik, kui saab selle, mida on elus tahtnud ja mille nimel tööd teinud. Alati on tore võita.
Juba olete hakanud välja hõikama ka neid nimesid, kelle tahate Eesti Rahvusringhäälingu (ERRi) juhatusse tööle võtta. Kes need on?
Senine Eesti Raadio uudiste- ja sporditoimetuse juht Hanno Tomberg hakkaks juhtima ERRi programme, senine Eesti Raadio juhatuse liige Joel Sarv finantsvaldkonda, senine Tallinna linnavalitsuse spordi- ja noorsooameti juht Jaak Raie haldusküsimusi. Selle inimese nime, kes peaks hakkama vastutama tehnilise innovatsiooni eest, jätan praegu enda teada.
Otsekohesemalt väljendudes, Eesti Televisiooni juhatusse kuuluvatest Ainar Ruussaarest ja Juhan Paadamist te oma meeskonnas ei hooli?
Ei, see pole päris nii. Ma ei välista, et ühe inimese võtame ka Eesti Televisioonist. Ruussaarele olen pakkunud kõiki ametikohti, mis jääb juhatusest allapoole. Ehk alates Eesti Televisiooni esimese programmi peatoimetaja kohast kuni ajakirjanikuni välja. Ta peab ise selle otsuse langetama. Loodetavasti jätkab Paadam välissuhete ja suhtekorralduse vallas kuni paari aasta pärast saabuva pensionieani.
Kas ERRi uus struktuur on juba paigas?
Ma pole seda struktuuri praegu hakanud veel kellelegi tutvustama või peale suruma. See tuleb juhatuse liikmetega läbi arutada.
Kas teile on ette antud aeg, mille jooksul tuleb uus organisatsioon valmis ehitada?
Keegi pole seda öelnud, et olgu ERR valmis 1. augustiks või jõuludeks. Ma ei näe ka põhjust kiirustamiseks. Struktuuri tuleb arutada ja kui vaja, siis ka läbi vaielda. Kindlasti tuleb minu välja mõeldud kavas teha korrektiive.
Nii et sisuliselt sellal, kui juhtisite Eesti Raadiot, tegelesite usinalt ka ERRi struktuuri väljatöötamisega. Olite selleks tööpakkumiseks valmis?
See pilt on mul olnud selge juba kaks aastat. Ma ütlesin ju isegi kolm aastat tagasi raadiojuhiks hakates, et ma katsun ringhäälingujuhiks saada.
Kuivõrd iseseisvad on raadio- ja teleprogrammid n-ö keskvõimust, juhatusest?
See küsimus on pigem Tombergile, palju tema tahab kanalite programmidesse sekkuda. Juhatuse eesmärk on tegelda organisatsiooni arengu, töötajate koolitamisega, ühiskondliku tellimuse tundmisega seda meilt ju oodatakse.
Eelmisel suvel tõdesite Postimehele intervjuud andes, et lisaks skeptilistele poliitikutele ei poolda ühinemist paljud ajakirjanikud raadios ja televisioonis. Nüüd tuleb teil hakata juhtima organisatsiooni, kus kõik teid avasüli vastu ei võta. Selline olukord teid ei häiri?
See pole küll kõige parem vastus, aga ütlen siiski: palun kõik pretensioonid esitada seadusandjale, kes liitumise otsustas.
Teisalt, iga ühinemine on keeruline. Alati küsitakse milleks meile seda vaja on, mis ma sellest võidan, mis meid ees ootab. Mida tundlikumad ja avarama silmaringiga inimesed organisatsioonis töötavad, seda teravamalt need küsimused kerkivad.
Uue juhatuse ülesanne on võimalikult palju selgitada. Igast meie sammust tuleb kõva häälega teada anda ning kuulata: äkki on meie otsuses mõni viga. Olen valmis suureks suhtekorralduslikuks lahinguks.
Kõik algab omakorda sellest, et kui organisatsiooni eesmärgid on selged ja ühiselt läbi arutatud, siis peavad nende eesmärkide nimel kõik pingutama. Kes seda teevad, neil pole põhjust ka mingiteks hirmudeks.
Liitmine tähendab koondumisi, täpsemalt koondamisi?
Muidugi. Mõned inimesed peavad leppima paratamatusega, et tööd ei jätku. Samas arvan, et neid pole väga palju. Programmid nii ETV kui ka raadiote omad ju jäävad, lisaks käivitub ETV 2. Mitmeks aastaks jäävad ka tele- ja raadiomaja. Esimese hooga tööd vähemaks ei jää.
Aga kui konkreetsemaks minna, siis tõhusat majandamist arvestades on ju vähetõenäoline, et ERR saadaks mõnele rahvusvahelisele spordivõistlusele kommentaatoritööd tegema spordiajakirjanikud nii raadiost kui ühtlasi televisioonist. Topeltkulu pole ju mõttekas.
Uudised ja sport ongi need vähesed sisulised valdkonnad, kus sellised küsimused on põhjendatud. Edasi tuleb vaadata juba konkreetsemalt.
Kui spordist rääkida, siis on meil praegu neli raadioprogrammi, millest kolme eetris on pidevalt spordipublitsistika. Lisaks on Eesti Televisioon. Oleme olukorras, kus spordiajakirjanikke on pigem puudu kui üle. Ma ei näe hirmu, et siin hakataks kohe koondama.
Mis aga puutub võõrsil ülekandel käimistesse, siis oleks muidugi patt minna näiteks Pekingi OMile kahe meeskonnaga.
Kui aga uudistetoimetuste peale mõelda, siis tegelikult võiks see maht, mida ETV ja Eesti Raadio toodavad, olla palju suurem. Minu unistus on, et lõpetaksime uudiste sisseostmise ning et oleksime organisatsioon, mis suudaks uudiseid väljapoole pakkuda. See tähendab, et kõigi uudistetoimetustes töötavate inimeste töökoormus võiks pigem tõusta.
See tähendaks ka uute korrespondentide võõrsile saatmist?
Kindlasti. Võtkem või koalitsioonileping, millest meiegi peame lähtuma ning mis annab meile võimaluse selleks ka lisaraha küsida. Olen ammu rääkinud sellest, et lisaks Katrin Vagale on meil kiiresti vaja ühte inimest Brüsselisse. Teiseks tuleb saata korrespondent ka Moskvasse. Eks neid välisriike ole veelgi, laiendada tuleb ka Eesti-sisest korrespondentide võrku: Lääne-Eesti ja Viljandimaa näiteks.
ERRi rahastamisest on palju räägitud. Sel aastal eraldas riik ETV-le ja Eesti Raadiole ligikaudu 344,4 miljonit krooni, koos sihtfinantseerimisega investeeringutele oli see 358,2 miljonit krooni. Samas kuuleb ikka, et sellest ei piisa, vaja on 100200 miljonit krooni lisaks.
Tahaksin kultiveerida teistsugust suhtumist: alati ei saa olla esimene vastus, et raha ei ole. Hästi lihtne on ju kogu aeg küsida ning alati saab välja mõelda kulutustele põhjendusi. Mida suuremaks küsitavad arvud lähevad, seda üleolevamalt ja tõrjuvamalt hakkavad neisse suhtuma need, kellelt raha küsitakse. Me küsime nii palju raha, nagu meil on hädapärast vaja. Siis võetakse ka meid tõsiselt. Nii et ERRi arengukavas olev 380,3 miljonit krooni järgmiseks aastaks rahuldab meid. Ent see summa ei arvesta ETV teise programmiga.
2001. aastal kultuuriministeeriumi reformierakondlasest kantslerina töötades esindasite oma partei ideed, et nii nagu avalik-õiguslike ülikoolide puhul, peab riik ka ETV ja Eesti Raadio programmile esitama riikliku tellimuse. Pooldate seda tänini?
See oli siis tõesti üks arutluskäik. Ma möönan, et see oli toona vildakas lähenemine, sellel plaanil poleks pikka eluiga olnud. Küll ei arva ma tänini, et see tähendanuks ohtu, et poliitikud saanuks niimoodi programmi mõjutada ja sekkuda.
Oma seotusest kunagise koduparteiga pole te lahti saanud. Mõni väidab, et valitsusliit oli teie nimetamise juba ammu kokku leppinud. Mõni on veendunud, et kui reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip või kultuuriminister Laine Jänes teile helistaks ja sõbramehelikult mõnda sisu puudutavat teenet paluks, täidaksite selle kohe.
Mul on hea meel, kui Ansip või Jänes mulle sellise kõne teevad. Aga mina ei tee ühtegi saadet ega hakka neid tõenäoliselt ka kunagi tegema.
Oma töötajad saate sellise kõne järel ju korrale kutsuda.
Ei, töötaja saab korrale kutsuda vaid siis, kui on selgelt eksitud ajakirjanduseetika vastu või rikutud tasakaalustatuse nõuet. Noomides kedagi poliitikast lähtuvalt, see tähendaks oma toolialuse õõnestamist.
Kinnitate, et teie kaudu ei saa kuidagi avalik-õiguslikule programmile poliitilist survet avaldada?
Sellist asja ei juhtu. Julgen käsi südamel väita, et need poliitikud, kelle kriitikat ja ettepanekuid ma võib-olla kuulaksin, on sedavõrd targad, et ei kasuta seda võimalust. Need, kes seda aga üritavad kasutada, pole jällegi väga tõsiselt võetavad. Nendega ei pea arvestama.
Mis aastal kolib ERR uude majja Tallinnas Tondil?
Loodan, et see juhtub aastal 2010.
Margus Allikmaa
Lõpetas 1980. aastal Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi raadiotehnika erialal ja 1985. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi elektroonika erialal.
Aastatel 19811998 töötas Eesti Draamateatris erinevatel ametikohtadel lavatöölisest direktorini.
19981999 oli ASi Trio LSL peadirektor ja seejärel kuni 2002. aastani kultuuriministeeriumi kantsler.
20022003 oli kultuuriminister ja pärast seda kuni 2004. aasta juunikuuni Tallinna abilinnapea.
20042007 Eesti Raadio juhatuse esimees.