Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Klassi blogi pidamine aitab õpetaja aega säästa

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vanalinna hariduskolleegiumi õpetaja Tuuli Koitjärv.
Vanalinna hariduskolleegiumi õpetaja Tuuli Koitjärv. Foto: Mihkel Maripuu

Tiigrihüpe on andnud lapsevanematele võimaluse oma võsukeste kooliskäimisel üsna lähedalt silm peal hoida - mitmedki aktiivsed õpetajad peavad omal initsiatiivil klassi ajaveebi, kuhu panevad kirjeldusi, pilte ja videoid laste tegemistest tundides.

Kui mõne klassi ajaveeb täidab peamiselt stendi funktsiooni, edastades eelteateid ja soovitusi, siis teiste puhul näeb õpetaja enam vaeva, riputades üles klassitegevustest tehtud pilte-videoid ning väikesi kirjeldusi.

Näiteks Kolga keskkooli teise klassi ajaveebi sissekanneteks on enamasti teated ja soovitused, kirja on pandud ka tunniplaan, sünnipäevad. Lapsesuu rubriigist leiab mõned laste muhedad väljaütlemised.

Pärnu Vanalinna põhikooli neljanda klassi õpetaja Kadi kutsus aga juba ka õpilasi oma tegemistest kirjatükke saatma, et need ühiseks lugemiseks internetti panna.

Videod ja helilõigud

Üks mitmekesisematest ajaveebidest on Vanalinna Hariduskolleegiumi esimese klassi juhatajal Tuuli Koitjärvel. Sealt leiab lühikirjeldusi ja pilte-videoid söögivahetunnist, raamatukogus käimisest, muusikatunnis õpitud laulukesest, näitemängust ja teistest ainetundidest. Laste jaoks on ka nuputamisülesandeid, pilte laste tehtud töödest ja palju muud.

Tuuli Koitjärv ütles, et peab oma klassi blogi juba viiendat aastat. «Kuna ma teen ise arvutikoolitusi ka, siis tekkis sellise lahenduse vastu huvi, sest usun, et see annab koolielule palju võimalusi juurde,» sõnas õpetaja.

Arvutihuvilisena püüab ta ajaveebis kasutada võimalikult erinevaid keskkondi: panna tekstide illustreerimiseks fotosid, videoid. «Eelkõige suurendab see kooli ja kodu vahelist suhtlust,» sõnas Koitjärv blogi pidamise eesmärgi kohta.

Ühe lapsevanema sõnul on õpetaja peetav ajaveeb tema jaoks hea infoallikas. «Alguses oli mul lihtsalt huvitav jälgida, mis nad üldse tundides teevad, sest poja kommentaar on alati «hästi» ja ei midagi enamat,» märkis naine. «Nüüd juba on tulnud blogisse ka ülesandeid, arendavaid mänge - neid vaatab laps ise ka. Filme tundidest meeldib muidugi pojale endale ka vaadata.»

Samuti hoiavad klassi ajaveebi kaudu oma lapselapse või sugulase tegemistega end kursis ka Eesti teises otsas või suisa välismaal elavad sugulased.

Tunnustus õpilastele

Koitjärve sõnul on talle antud tagasiside väga positiivne ega piirdu vaid vanemate kiidusõnadega. Väga agaralt vaatavad teiste klasside blogisid ka õpetajad. «Sel teel õpitakse üksteiselt. Koolitusel üks õpetaja ütles mulle, et iga päev vaatab mu blogi ja hoiab end kursis sellega, mis me teinud oleme ja kui kaugel õppetööga oleme.»

«Väga oluliseks pean ka võimalust ajaveebi kaudu lapsi tunnustada. Tunnis kiituste kirjutamine võtab väga palju aega, aga ajaveebi kaudu saab alati rohkematele õpilastele tunnustust jagada,» märkis Koitjärv.

Hoiab aega kokku

Koitjärve sõnul ei võta blogi pidamine ülemäära palju aega, sest päris iga päev ta uusi sissekandeid ei teegi. Läheb keskmiselt paar tundi nädalas, arvas ta. Aastatega on tulnud ka vilumus. «Kui teen ka ise õppevahendeid, mida sinna üles panen, et lapsed saaksid internetis õppemänge mängida, siis see võtab muidugi kauem aega,» lisas ta.

Ta ei pidanud seda sugugi asjatuks ajakuluks. «See aitab teistpidi mu tööle kaasa ja hoiab aega kokku - ma ei pea nii palju kirjutama e-kirju ja ükshaaval vestlema vanematega, nemad saavad veebi kaudu rohkem infot,» leidis Koitjärv.

Ideid teistelt õpetajatelt

Tema sõnul oleneb ajaveebi mitmekülgsus palju õpetajast - millised on tema oskused, huvi ja aeg.

Peale algklasside klassijuhatajate peavad blogisid ka mitmed aineõpetajad, kes panevad üles näiteks laste töid, märgivad ülesanded. Näiteks võib leida kunstiõpetajate kauneid ajaveebe.

«Käin läbi Eestis arvutiõppe koolitajatega ja nendega saame üksteiselt häid ideid. Mina sain ise idee ühelt Pärnu õpetajalt, kui ma ise Pärnu vanalinna koolis olin - seal nakatasin mõttega teisigi, nii et nüüd on seal kõigil algklasside õpetajatel oma ajaveebid,» rääkis Koitjärv.

Näiteid klassi ajaveebide sissekannetest:
* Kahes kunsti ja käsitöö tunnis valmistasime telefonikataloogidest siile. Enamasti tehti tööd paarides, sest terve kataloogi voltimine nõudis päris palju püsivust ja täpsust. Voltimine meeldis aga kõigile niivõrd, et kõik hakkasid oma siile tõsiselt armastama. Kui kunsti tunnis hakkasime siile värvima ja neile seenekoormat selga voolima, siis hakkasid kõik siilid tõeliselt elama. /Pärnu vanalinna põhikooli õpetaja Tiiu klassi ajaveeb/

* 9. septembri tööõpetuse tunnis tegime pilti värvilistest paberitest. Teemaks oli puuviljavaagen. Pilt on tehtud rebimistehnikas. Üllatus oli suur, kui selgus, et mõnele õpilasele on rebimistehnika väga keeruline. Kuid lõpuks valmisid siiski kenad pildid. /Ristiku põhikooli teise klassi ajaveeb/

* Tegime tutvust oma uue õpiku ja töövihikuga ning arvutasime peast. Inglise keele tund oli eriti oodatud- uus õppeaine ja veel võõras keeles. Tegime tutvust Inglismaaga, leidsime palju sõnu, mis on eesti keelega päris sarnased. Lisaks teati palju inglise keelseid sõnu varasemast ajast. Eesti keele tunnis tegime vestlusringi sõna otseses mõttes. Istusime klassi ringi maha ja rääkisime-kuulasime oma suvemälestustest. Oli tore kuulda, et palju reisiti ringi meie kaunil Eestimaal, lisaks käidi Soomes ja Türgis. /Vastseliina gümnaasiumi III klassi ajaveeb/

* Alguses pigistan veel silma selle koha pealt kinni, kui midagi koju ununeb või tegemata jääb, aga loodan, et neljandas klassis ei pea enam isa-ema kellegi koolikotti kokku panema või koduste tööde lahendamisel pidevalt juures istuma. /Pärnu vanalinna põhikooli õpetaja Kadi klassi ajaveeb/

* Tänaseks eesti keele tunniks said lapsed ülesandeks uurida emade käest, milliseid mänge nemad vahetundides mängisid. Taisi Susanna ema mängis koolis keksu, peitust, "Kapsapead", "Tibu-tibu ära näita". Taimari emale meeldis vabal ajal sigadega ratsutada. Marianne ema mängis vahetundides kulli, vanaema aga pajatas, et siis kui tema koolis käis, pidid lapsed vahetunniruumis ringiratast käima. Kui keegi midagi muud tegema hakkas, sai ta korrapidaja käest tutistada. /Konguta kooli kolmanda klassi ajaveeb/

* Täna käisime Maanteemuuseumis liikluspäeval. Lapsed said soovi korral testida turvavöö vajalikkust, valmistada ise endale helkur, käisid nn helkurjahil, mille võitis 1.klassi tüdrukute võistkond. Lõpetuseks oli hästi huvitav vestlus-loeng liikluses valitsevate ohtude kohta. /Põlva keskkooli II klassi ajaveeb/

* Ühel hommikul poetas Greete õpetaja lauale 2 pirakat kastanit. Nädala lõpuks olid need oma koored purustanud ja välja tuli 3 pruuni ja läikivat kastanimuna. Pikapäevarühmas valmisid neist ja Raidi omadest vahvad loomad ning vurrid. Eesti keele tundides tegelesime palju liitsõnadega. Kõige kaunima kirjaga vihik oli Joonasel. /Ebe klassi ajaveeb/

Klasside ajaveebe:
http://tuuliklassiblog.blogspot.com/
http://leaklassiajaveeb.blogspot.com/
http://minu-klass.blogspot.com/
http://terjeklassiajaveeb.blogspot.com/
http://lg5a.wordpress.com/
http://2cklassialmanahh.blogspot.com/
http://kunstiblogi.blogspot.com/

Tagasi üles