Eestlane majandab: Ülle Koppel ei vaja hiigelpalka

Ülle Koppeli töö on korraldada kultuurkapitali toetuste jagamist, eraelus usaldab ta rahaasjad mehe kätte. Foto: Margus Ansu

Tartu Kultuurkapitali juhataja Ülle Koppeli pere keskmine sissetulek on kahe palgasaaja peale umbes 30 000 krooni kuus, millega kaetakse üldised elamiskulud ja mis võimaldab ka perekondlikke väljasõite ning investeerimist.

Ülle Koppel räägib oma tööst suure kiindumuse ja säraga. «Kuna ma töötan sellises kohas, mis keskendub eelkõige teistele raha jagamisele, siis ma ei eeldagi, et peaksin ise hiigelpalka saama.»

Ta hindab oma praegust töötasu enam-vähem piisavaks ja lisab muretult, et väike miinus kipub aeg-ajalt isiklikku eelarvesse tulema. «Aga töö on see-eest vaheldusrikas ja huvitav,» lisab Koppel.

Laen tütre tulevikuks
Tartu Kultuurkapitali juhataja elab koos elukaaslase ning üheksa-aastase pojaga. 20-aastane tütar on nüüdseks eraldi elama asunud. Kuna tütar õpib, maksab ema korteriga seonduvad kulud: 600-kroonise kommunaalmaksu ja korteri pangalaenu 2000-kroonise osamakse.

«Laenu võtsin 300 000 krooni kahekümneks aastaks. Algul tundus 2000 krooni kuus palju, aga nüüd, kui palk on ka kasvanud, ei ole see enam nii suur raha,» ütleb Koppel.

Korter on tema sõnul eelkõige tütre tuleviku kindlustamiseks: «Kui ta tahab kunagi oma maja või uut korterit osta, siis ta saab korteri ära müüa ja selle pealt siis kas või sissemaksu teha.»

Rahaasjad mehe kätes
Ülle tunnistab, et ei pea alati täpset arvestust, palju ühe või teise asja peale kulub. Maksude, maja peale võetud pangalaenu ja toiduga seotud kulude eest hoolitseb üldjuhul tema kinnisvaraarendajast elukaaslane. «Maksud? Maja keskküte on paar-kolm tuhat krooni kuus, talvel isegi rohkem. Elekter ja vesi on umbes 800 krooni kuus, ma päris täpselt ei tea,» arvutab ta.

Lisaks veel 500 krooni telefonile ja internetile. «Kuna mu mehe kontor on kodus, siis ma muidugi ütlen talle kogu aeg, et maksa ise,» muheleb Ülle.

Poes käib nende pere tihti. «Iga päev või üle päeva kindlasti. Minul läheks üksi toidu peale vähe, aga mees tahab rohkem süüa. Ja siis ta jälle ise maksab,» lausub ta. Täpset summat pole nad kunagi kokku löönud.

Küll aga on Ülle märganud, et Eestis on toit kallis. Eriti näiteks vein ja jäätis. Viimasest ei saa suvel üle ega ümber. «Tartus on suvel selline vahva muusikaga jäätiseauto. Siis on laps igal teisipäeval valves, kogutakse raha ja võetakse tee äärde ritta,» jutustab ta.

Lasteaeda malelauaga
Pojast rääkimine paneb Ülle silmad särama. Poeg käib teises klassis, lisaks mitmes huvialaringis. Tema huvide hulka kuuluvad jalgpall, male ja muusikakool. Muusikakoolis õpib ta metsasarve ning osavõtumaks on umbes 3000 krooni aastas. «See on oma hinda kindlasti väärt. Ma pean muusikaalase hariduse saamist väga oluliseks. Tulevikus saab ta näiteks võtta osa puhkpilliorkestrite tegevusest, nagu mu tütargi, kes mängib praegu Tartu Ülikooli puhkpilliorkestris Popsid,» räägib Ülle.

Jalgpallitrenniga seotud kuludest toob ema välja näiteks varustuse uuendamise ja sõidud võistlustele. Kuutasud klubile on 250 krooni kuus, sõitude peale kulub umbkaudselt 2000 krooni aastas. Maleklubi kuumaks on 50 krooni. Peale pojast rääkimise vaimustub Ülle loomulikult kultuuriteemast. Koppel käib igal võimalusel kunstinäituste avamisel. Lisaks võetakse perega ette kino- ja teatrikülastusi.

Üheks põhjuseks, miks eelarvesse nii mõnigi kord miinus sisse hiilib, on Ülle suur raamatuhuvi. «Ma ostan iga kuu kindlasti mitu raamatut. Olen mõelnud, et mul ei ole neid ju lõpuks kuskile panna, aga ma kohe ei saa,» ütleb ta.

Tema hobideks on veel Tarbatu kooris laulmine ja osalemine Tartu Hansa Rotary Klubis. Koori kuu osavõtutasu on 60 krooni, mõned korrad aastas tuleb ette ka omapoolset finantseerimist vajavaid välisreise.

Ilusalongide jaoks ei jätku Tartu Kultuurkapitali juhatajal aega, kui seda oleks, teeks ta hoopis sporti. Võimalusel tegeleb ta naiste lemmikspordiala – ostlemisega. Riiete soetamisel kasutab ta Kaubamaja individuaalnõustaja abi ja võib vahel poest lahkuda isegi üle viie tuhande krooni võrra vaesemana.«Seda tuleb muidugi harvem ette. Siis käin pärast suure kaarega mööda ja mõtlen, et oli seda nüüd vaja,» naerab ta.

Kahe sissetulekuga perele on jõukohane käia igal suvel ka pikemal puhkusereisil. «Kui poeg oli väiksem, siis käisime Muumimaal ja Pipimaal, Lätis ja Leedus ka,» räägib Ülle.

Aktsiaportfell kosub
Eelmisel aastal võeti ette Itaalia-reis ning sel suvel on plaanis minna Hispaaniasse ja Prantsusmaale. Paaril korral aastas saab Koppeli pere endale lubada ka nädalavahetust mõnes Eesti spaas.

Raha ühisreiside jaoks tuleb elukaaslase investeerimistuludest. Investeerimisportfelli on endale soetanud ka Ülle. «Muidugi ei löö ma kõike laiaks, säästan ja ostan pea iga kuu aktsiaid või fonde, tavaliselt umbes 1000 või 2000 krooni eest. Viimati ostsin suurema summa eest Eesti Ekspressi aktsiaid,» ütleb ta. Ülle tunnistab, et tänu oma ametile on ta hakanud säästmisele ja investeerimisele ka isiklikus plaanis rohkem tähelepanu pöörama. «Mulle meeldivad raamatud ja kultuuriüritused, kuid samas tuleb ka majanduslikult mõelda.»