Uus sünagoog pani juudid tantsima

Sünagoogi avamisel lõikasid lindi läbi Iisraeli asepeaminister Shimon Peres, Eesti president Toomas Hendrik Ilves, sünagoogi ehituse suurrahastaja Aleksandr Bronštein ning peaminister Andrus Ansip. Foto: Raigo Pajula

Tants ja trall Tallinna uues sünagoogis algas veel enne, kui kõrged külalised olid punase lindi läbi lõiganud ja pühamaja avanud.

Nimelt kanti veel enne sünagoogi avamist palvehoonesse toora ehk juutide pühakiri, mille viimased 30 tähte kirjutas lõpuni Venemaa pearabi Berl Lazar. Pärast toora valmimist hakkasid rabid seda käest kätte andes sünagoogi kandma, millega kaasnesid juutide traditsioonilised tantsud.

Kõik kandsid mütsi

Kokku oli juutide sünagoogi avamist Karu tänavale vaatama tulnud mitusada inimest, kellest suurem osa pidi tseremooniat jälgima sünagoogi kõrval olevalt väliekraanilt.

Punase lindi lõikas läbi hoone ehitamiseks suurannetuse teinud Aleksandr Bronštein, keda abistasid selle juures Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Iisraeli asepeaminister Shimon Peres, kes kõik olid ürituse tarbeks pähe saanud juutide traditsioonilise pigimütsi ehk kippah’i.

President Ilves tõmbas oma lühikeses kõnes mitmeid paralleele eestlaste ja juutide ajaloos. «Nõnda oleme me mõlemad – eestlased ja juudid – võõraste seas või võõra võimu all ikka oma keelt, kultuuri ja kombeid hoidnud, et see siis riigiks vormida,» rääkis Ilves.

Juudid Eestiga rahul

Eesti riigipea meenutas ka esimese Eesti Vabariigi ajal juutidele antud kultuurautonoomiat ning Nõukogude võimu, mis kõik Eestis tegutsenud juudi organisatsioonid sulges. Samas saavad juudid Ilvese sõnul oma traditsioone kõige kindlamalt hoida just vabas Eestis, mille kinnituseks on ka eile avatud sünagoog.

«See tõuseb kui Maakri tänava sünagoogi asemele, mille süütas natsiokupatsiooni lõpuaastal Nõukogude lennurünnak Tallinnale, mis võttis tuleroaks ka Eesti ühe sümboli – Estonia teatrimaja,» ütles president Ilves. «Shalom vehag sameah! (tervitan ja õnnitlen – toim)» soovis Ilves oma kõne lõpus juutidele.

Iisraeli pearabi Yona Metzger nentis oma sõnavõtus muu hulgas, et Eestis ei esine antisemitismi. «Juudid ei pea siin kedagi kartma,» kinnitas Metzger.

Tallinna uus sünagoog on pühendatud hoone suurrahastaja Aleksander Bronšteini ema Beila Barski mälestusele, kes suri 2004. aasta novembris. Hõbedases kirjas Beit Bela (Bela maja) seisab Tallinna uue sünagoogi peasissekäigu juures.

Neljakorruselises Tallinna uues sünagoogi hoones on koos pühamu, raamatukogu, koššer-restoran ja -köök, fuajee, konverentside pidamise ning loengute ja kinokülastuse saal. Sünagoogis asub ka Eestis ainus mikve (rituaalne kümbluskoht ) koos sinna juurde kuuluvate pesemisvõimaluste ja riietusruumidega.

Puhastav tseremoonia viiakse kord kuus läbi juudi usku järgivatele abielus naistele.

Hoone projekteerijate loomingulise juhi Andrus Kõresaare sõnul käisid projekteerijad sünagoogide ja juudiusu traditsioonidega tutvumas Iisraelis. Uus sünagoog erineb kõigist teistest maailma omadest. «Tähtis on, et kõik tingimused oleksid täidetud. Maja kuju pole seejuures nii oluline, kuigi enamik sünagooge on vastupidi Tallinna omale ilma akendeta,» rääkis Kõresaar.

Ka Iisraeli asepeaminister Peres kiitis hoone ilu, öeldes, et uus sünagoog pole küll eriti suur, kuid see-eest maitsekas.

Teisel korrusel asuvas sünagoogisaalis on 105 istekohta. Traditsiooni järgi tuleb naistel jumalateenistusest osa saada rõdult. Erinevalt teistest pühakodadest ei kohta sünagoogis ühtki maali ega pühapilti.

Hea ja kurja puu

Nii maja kui ka sünagoogi seinu kaunistavad puitplaatidesse lõigatud õunapuu motiivid, et meelde tuletada piiblilugu hea ja kurja tundmise puust.

Sünagoogi kõige püham paik on aron kodõš (tooralaegas – toim), kus hoitakse pühakirja toorat. Toora (seadus, õpetus – toim) on jumalalt saadud õpetus, mille algset versiooni on aastasadu käsitsi ümber kirjutatud.

Juudiusu traditsiooni juurde käivat koššer-toitu hakkab sünagoogist saama siis, kui leitakse kokk, kes oskab seda nõuetekohaselt valmistada ja kes tunneb usundi traditsioone.

Juutide usk, kombed ja toit

• Judaism ehk juutlus on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb vanale testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning talmudile.

• Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: toora (seadus,õpetus), nebiim (prohvetid) ja ketubim (kirjad). Aineks on iisraellaste ning Jumala suhte ajalugu.

• «Sünagoog» on kreekakeelne sõna, mis tähendab kogunemiskohta. Sünagoog on koguduse elu keskus.

• Sünagoogiteenistuseks on vaja kümne mehe kohalolu. Sünagoogi vaimulikeks on rabid. Sünagoog on pigem kool kui palvela.

• Koššer on toit, mis on valmistatud juudi toiduvalmistamise tavasid ehk kašru’t (sobilikke) reegleid silmas pidades. Lihtsustatult on koššer sõralised ja mäletsejad, kodulinnud, soomustega kalad.

• Koos ei tohi serveerida kala ja liha ega piima ja liha.

• Kodulinnud ja liha peab olema ette valmistatud rangeid reegleid järgides. Loomad tuleb tappa kiirelt ja valutult.

• Peredes, kus süüakse vaid koššer-toitu, peab olema kaks komplekti nõusid. Üks lihale ning teine ülejäänud toiduainetele.

Allikas: Wikipedia

Arvamused

Hagi Šein
meediaõppejõud

Ma ise ei ole küll aktiivselt usklik inimene, aga juudi kombeid ja traditsioone järgin lapsepõlvest peale.

Ma arvan, et see on hea, et sünagoog Tallinnasse sai ning rahvusliku identiteedi poolest on see kindlasti väga vajalik.

On mõned päevad aastas, mil tahaks sünagoogi minna, suurtel juudi pühadel – uuel aastal ja andeksandmisepühal näiteks.

Eri Klas
dirigent

Sünagoogi avamine on väga oluline sündmus kogu kultuuriloos. Eesti oli ju ainus riik terves Euroopa Liidus, kus sünagoog puudus sellest ajast, kui see Teise maailmasõja lõpus pommitamisel hävis.

Ma pole religioosselt aktiivne, kuid kavatsen kindlasti uut sünagoogi külastada. Tulen juba homme (täna – toim) viieks tunniks Tallinna. Võib-olla jõuan selle ajaga ka sünagoogi külastada.