Põhja prefektuuri töötajad pidid esimese Eesti elanikuna loomapiindamise eest reaalse vanglakaristuse saanud Fridel Vilbiksi viima sunniviisiliselt vanglasse, kuna mees ise määratud tähtajaks karistust kandma ei ilmunud.
Politsei viis loomapiinaja sunniviisiliselt vanglasse
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmuse sõnul määras kohus Vilbiksi karistusaja alguseks 14. septembri. «Kuna Vilbiks karistust kandma ei ilmunud, saatis vangla järgmisel päeval politseile taotluse tema sundtoomise kohta,» lisas Kõmmus BNSile.
Seepeale läksidki korrakaitsjad 57-aastase Vilbiksi kodutallu ja viisid mehe vanglasse karistust kandma. Justiitsministeerium ei avalda, millises vanglas loomapiinaja karistust kannab.
Vilbiksi süüdimõistmine looma julmas kohtlemises jäi lõplikult jõusse tänavu juuli lõpus, kui riigikohus ei võtnud tema kassatsioonkaebust menetlusse.
Harju maakohus karistas Vilbiksit tänavu jaanuaris kuue kuu pikkuse vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati kohe ühe kolmaniku võrra. Kohus määras mehele vanglas kohe kandmisele ühe kuu ning määras karistuse ülejäänud osa ehk kolm kuud tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga. Süüdimõistmise jättis hiljem jõusse ka Tallinna ringkonnakohus.
Harju maakohus mõistis koos Vilbiksiga süüdi ka tema sulase Aleksandr Brjantsevi (49), kes aga hiljem suri.
Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi üritasid Vilbiks ja tema sulane Brjantsev mullu 15. juunil Harjumaal Anija vallas hukata talu valvanud segaverelise koera.
Vilbiks andis käsu koer tappa Brjantsevile, kes sidus looma nööriga kuuri seina külge ning üritas siis koeral kirvega pead maha lüüa.
Hukkamine siiski ebaõnnestus, sest korduvad kirvehoobid lõhkusid koera kaelas olnud nööri ning haavatud loom jooksis minema.
Talumeeste äpardunud hukkamiskava jõudis loomakaitsjate kaudu ka politseini ning meeste suhtes käivitati kriminaaluurimine, mis päädis nende süüdimõistmisega kohtus.