Mäekalda tänav Kadriorus hiilgab rikka kultuurilooga

Maja Mäekalda tänav 3a, kus elasid möödunud sajandi alguses maalikunstnikud Karl Burman ja August Jansen. Nüüdseks on hoone hävinud. Foto: arhitektuurimuuseum

Alates 1870. aastast lubati tühjalt seisvaid Kadrioru maid anda suvilate alla, kuid ainult enampakkumisel, kusjuures obrokimaksu pakkumine algas 8 kopikast ruutsüllalt. Obroki tähtaeg oli 99 aastat. Nii rajati Mäekalda tänav. Samal ajal oli veel 1921. aastal paralleelnimena kasutusel Glindi nimi.

Mäekalda krundiomanike hulgas oli palju varakaid kaupmehi ja ametnikke ning suvilate hulgas stiilseid maju ja iluaedu. Mitme suvila krundile istutati haruldasi puuliike. Mäekalda tänav oli äärmiselt rikkaliku kultuurilooga. Nii näiteks Mäekalda 3a-1 elas 1925–1941 arhitekt ja akvarellist Karl Burman vanem.

Projekteeris maju

Burmani viljakam loomeaeg oli 1910–1914, kus ta oli tugevasti mõjutatud rahvusromantismist. Ta hakkas esimesena Tallinnas projekteerima suuri üürimaju, mis lähtusid Põhjamaade arhitektuurist (Tatari 21b, Raua 39). Samas korteris elas ka tema poeg, akvarellist ja arhitekt Karl Burman noorem.

Korter 2s elas maalikunstnik ja graafik Peet Aren, kes sündis 1889. aastal Viljandimaal. Kunstiharidust joonistamise, maalikunsti ja dekoratsioonimaali alal sai ta 1908–1913 Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis.

Pärast õpinguid elas ta mõned aastad Narvas, oli Vabadussõja ajal Tallinnas Vabadussõja muuseumis joonestaja, 1920–1925 töötas Riigi Kunsttööstuskoolis ja 1926–1930 Tartus Pallase koolis õppejõuna. 1930. aastatel töötas ta taas Tallinnas. 1944. aastal pidi ta repressioonide kartusel lahkuma Saksamaale. 1949. aastast elas Aren USAs. Tema loomingu kõrgaeg oli 1920. aastad, kui saksa ekspressionismi mõjulised teosed ilmestasid kogu eesti kunsti. Meelismotiiviks oli tal linnavaated.

Mäekalda 3a–3 elas aastatel 1925–1941 maalikunstnik August Jansen. August Jansen viljeles portree-, maastiku- ja olustikumaali ning natüürmorti, lõi ehispannoosid ning katsetas mosaiigi, keraamika ja skulptuuri alal.

Samas korteris elas ka August Jenseni abikaasa, ajakirjanik, naisliikumise ja ühistegelane Helmi Jansen ja tütar, ajaloolane Ea Jansen. Helmi Jansen sündis Viljandimaal ja lõpetas 1908. aastal Tallinna Kõrgema Tütarlaste Kooli. Õppis Peterburi Konservatooriumis, 1915–1917 töötas Pealinna Teataja toimetuses, hiljem Rahva Sõna toimetuses ja oli 1923–1925 ajakirja Ronk toimetaja.

Helmi Jansen avaldas följetone ja poliitilisi kirjutisi ajalehtedes. Ea Jansen on uurinud eesti rahvuslikku liikumist 19. sajandil, kultuuri- ja sotsiaalajalugu, baltisaksa kultuuri.

Mäekalda 8–3 elas Vabadussõja ajal arheoloog, ajakirjanik ja teosoof Gottfried Rosendorf. Tegemist oli mitmekülgse isikuga.

Rosendorf töötas varem juhtivatel kohtadel riigiametis. 1930. aastatel propageeris ta kristliku kommunismi vaateid. Tema veendumuste järgi pidi just Eestist kujunema eeskuju aialinnade ehk kristlike ühismajapidamiste rajamisel.

Uuesti tuli Gottfried Rosendorfist juttu, kui ta andis 1941. aastal Hariduse Rahvakomissariaadile üle 102 üksikesemest koosneva arheoloogiliste leidude kogu. See kogu tekkis pärast seda, kui 1906. aastal seoses maantee ehitamisega Aleksandropoli ja Karsi linna vahel tuli G. Rosendorfil Peterburi arheoloogia komisjoni ülesandel teha selles piirkonnas arheoloogilisi kaevamisi.

Apeeler ja advokaat

Mäekalda 8 elas 1939. aastani haridustegelane Hans Taube. 1868. aastal sündinud Taube oli muu hulgas ka Saksa Õpetajate Liidu juhatuse liige ning Tallinna Saksa Kooliõpetajate Seltsi juhatuse liige. Samas majas elas ka proviisor Fromhold Kengsep, kes oli alates 1932. aasta veebruarist Kadrioru apteegi juhataja.

Mäekalda 13 elas 1930. aastate lõpus ja 1940. aastate algul vandeadvokaat Alfred Kask. Ta töötas majandusministeeriumi rahandusosakonna riigi kesk-arvepidamise büroo juhatajana.

31. juunil 1940. aastal nimetati ta majandusministeeriumi rahandusosakonna direktoriks. Kask oli mitmete ühiskondlike organisatsioonide juhatuse liige.