/nginx/o/2009/09/24/240177t1h7c3d.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100638t1h9bf7.jpg)
Turvaettevõtjate sõnul on praegune turvaseadus ajale jalgu jäänud, seal polegi näiteks kirjas, kuidas valvata eriti ohtlikke objekte nagu tuumajaam, või lennuvälja.
Tuumajaama valvamine vajaks uut turvaseadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeerium ongi pärast kolmapäevast kohtumist Eesti turvaettevõtete liiduga lubanud hakata tuleval aastal uut turvaseadust välja töötama. «Jah, me oleme selle tööplaani võtnud,» kinnitas siseminister Marko Pomerants.
Turvaettevõtete liidu tegevdirektor Kaupo Kuusik tõi praegu kehtiva turvaseaduse puudustena välja näiteks selle, et turvatöötajate volitused on liiga ühtselt reguleeritud.
«Aga üks asi on turvatöötaja volitused Tallinna lennujaamas ja teine asi näiteks büroo valvur, kelle ülesanne on ainult läbipääsurežiimi jälgimine,» selgitas ta. «Kõrgendatud ohuobjektide regulatsioon seaduses puudub.»
Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo tõdes samuti, et 2003. aastal vastu võetud turvaseadus on ajale jalgu jäänud.
«Turvateenuste osas tuleb näiteks üle vaadata, millised teenused on turvateenused ja millised ei ole, milline on turvatöötajate kvalifikatsioon ja kuidas kuidas me suhestume sellega teiste Euroopa Liidu riikidega ning kuidas on võimalik tagada tööjõu liikumine,» loetles Heinsoo.
Kaupo Kuusiku sõnul seab turvafirmasid tööjõuturul praegu ebavõrdsesse olukorda see, et turvamehena võib tööle asuda 19-aastaselt, kuid püss käes riiki kaitsma minna juba aasta nooremana.
Kuusik kinnitas, et turvafirmad näeksid meeleldi tihedamat koostööd politseiga, kas või selles mõttes, et sama koolitus võimaldaks töötada nii turvamehe kui politseinikuna.
Turvaettevõtte rakendamise võimalus politsei või päästeteenistuse ülesannetes on sisse kirjutatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõusse, mis aga toppab riigikogus erimeelsuste tõttu, kas ja kuidas seda täpselt teha.
«Võib-olla vajab see hoopis uues turvaseaduses välja kirjutamist,» mõtiskles Kaupo Kuusik.
Priit Heinsoo pakkus, et lahendus võiks peituda turvaettevõtetele esitatavates nõudmistes ja nende kontrollimises.