Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071
Saada vihje

Rooste närib suure silla mõne samba armatuuri

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõpruse silla keskel soojatorude juures olevatesse taladesse on viimase nelja aastaga tekkinud praod.
Sõpruse silla keskel soojatorude juures olevatesse taladesse on viimase nelja aastaga tekkinud praod. Foto: Sille Annuk

Sõpruse sillal on lisaks vuukidele vee tõttu alla vandumas ka mõned talad. Tartu linnal pole aga silla remontimiseks tagataskust võtta kuni paarsada miljonit krooni.

«Olukord pole paranenud, vaid halvenenud,» võttis Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi sillaehituse õppetooli juhataja professor Siim Idnurm lühidalt kokku sillaehituse õppetoolis hiljuti valminud Sõpruse silla tehnilise seisukorra.

Tartu suurima silla eelmine tehniline ekspertiis valmis 2003. aastal. Toona seisis aruandes, et silla vuugid, hüdroisolatsioon, kõnniteed, talade soojustrassipoolsed servad ning riiglid ehk sammastepealsed põiktalad, millele toetuvad silla talad, vajavad remonti. Riiglite purunemine tooks kaasa kogu silla purunemise.

Rooste närib armatuuri

Viimane ekspertiis annab märku uutest hädadest – veele ja lumele hakkavad alla andma ka sillatalad. Suurimad purustused on Annelinna poole jääva kahe sillatala juures, kus sillasammastel on armatuur väljas ja roostetanud.

Silla keskel soojatorude juures olevad talad on samuti kahjustunud, neis on praod ja armatuur roostetab.

Nagu eelmises, nii ka just valminud ekspertiisis toonitavad asjatundjad, et temperatuuri muutumisest põhjustatud talade liikumist tagavad vuugid ja hüdroisolatsioon tuleb korda teha.

«Vesi on pääsenud vuukide vahele ning sealt vuukide all olevate talade ja sammaste betoonini,» selgitas Idnurm. «Kui vuuke korda ei tehta, siis lagunemine jätkub.»

Kas tartlased peaksid hakkama Sõpruse silla ületamist vältima? «Praegu sild üle sõites ohtlik pole,» vastas Idnurm. «Aga kaua selline seisukord veel kestab, on raske öelda.»

Seega: Tartu kahte poolt ühendav ülekäik vajab kiiresti kapitaalremonti. «Sild on nagu haige hammas, mis ise ei parane,» ütles Idnurm.»

Silla kapitaalremondi hinnaks pakkus ta praeguste hindade põhjal 150–200 miljonit krooni.

Saaks teha ka jaokaupa

«Sõpruse silla remondiks kulub kopsakas summa, mida meil pole kõrvale pandud varudest võtta,» tõdes Tartu abilinnapea Margus Hanson. «Juba varem on arvatud, et linn ei jõua oma eelarve rahaga seda tööd ära teha.»

Nüüd on linnavalitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile esitamas silla kapitaalremondi projekti, et saada selleks tööks 150 miljonit krooni eurotoetust.

Hanson ei kiirustanud ütlema, millal eurotoetus tuleb ja kuna silla remont algab. Tehnilisele ekspertiisile peaks tuleval aastal järgnema silla kapitaalremondi projekteerimistööd.

Idnurm nõustus, et linn üksi ei suuda seda remonti rahastada. Kuid ta lisas, et silda saaks remontida ka ositi ehk pikema aja peale jagatava rahaga sõidusuundade kaupa.

Sõpruse sild

• Sõpruse sild valmis 1981. aastal.

• Sild on 490 meetrit pikk.

• Silla keskel olevate soojatorude kõrvale jääb kummalgi pool üheksa meetri laiune sõidutee.

• Kõnnitee laius on silla mõlemal poolel poolteist meetrit.

Allikas: Tartu linnavalitsus

Kommentaarid
Tagasi üles