/nginx/o/2009/09/18/237473t1h59ae.jpg)
Täna lõppesid Aegna saare kivilabürindi esialgsed uurimistööd.
Arheoloogid puhastasid Aegna saare kiviringi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti tellimusel tulid Agu EMS OÜ arheoloogid saarele juba kolmapäeval ning plaanisid töödega ühele poole saada neljapäeva õhtuks, kirjutas Aegna püsielanik ja kiviringi üks leidjatest Hugo Udusaar saare kodulehel.
Kolmepäevase töö käigus labürint puhastati sinna aegade jooksul kasvanud rohu ja samblikukihist. Seejärel labürinti pildistati, mõõdistati ja kaardistati. Ka puhastati osaliselt 1924. aastal labürindi kõrvale ehitatud elektrijaama vundament.
Algsest kivilabürindist on säilinud umbes 45 - 50 protsenti. Praegu lugesid arheoloogid erinevalt 1930. aastast Peeter Mei ülestähendustest, 12 kivilabürindi ringi asemel kokku vaid kümme ringi. Võimalik, et Mei arvestas labürindi ringide lugemisel ka selle poolringe, mis moodustavad kiviringidesse laotud labürindi keerdkäigud.
Eestis on teadaolevalt veel kolm nähtavat vana kivilabürinti, millest kaks asuvad Hiiumaal ja kolmas Aksi saarel. Paarist-kolmest võimaliku kivilabürindist on säilinud vaid ülestähendused. Kuigi Aegna labürindi vanust ei ole võimalik täpselt määratleda, võib siiski oletada, et labürindi vanus ulatub 17. sajandisse.
Aegna saare püsielanikud leidsid selle aasta alguses rahvasuus Jeruusalemma ringiks kutsutud kiviringi. Kiviring leiti endisest kesk-komandopunktist 90 meetrit lõuna pool asuval metsastunud alal ning selle kivid olid umbes 15 kuni 30 cm paksuse samblakihi ja rohukamara all.