Eesti venelased elavad teises inforuumis

Venemaa riikliku telekanali Rossija korrespondent möödunud neljapäeval Eesti valitsust kritiseerimas. Lisaks idanaabritele ammutab sellest telekanalist infot ka vene kogukond Eestis. Foto: Raigo Pajula

Viimased päevad tõestasid, et valdav osa Eestis elavatest venekeelsetest inimestest ammutab teavet Venemaa telekanalitest. Suurimas infosulus olid mitte-eestlased öödel, mil Tallinnas märatsesid huligaanid.

Sellele, et Venemaalt saadava informatsiooni tõttu on mässavad noored seotud pigem Venemaaga, osutas Eesti suursaadik NATO juures Harri Tiido.

«Tegelikult on nad 15 aastat elanud Venemaa infosfääris, nende kodus on Venemaa uudised, mis on Venemaa kontrolli all ja 15 aastat on toimunud infotöötlus,» ütles Tiido laupäeval Kuku raadio saates «Välismääraja». Tema väitel pole suurel osal vene noortel identiteeti, mis seoks neid Eestiga.

Operatiivset infot polnud

MK Estonia peatoimetaja ja telekanali Pervõi Baltiiski Kanal (PBK) saatejuht Pavel Ivanov tunnistas, et n-ö vene ühiskonda kuuluvad inimesed janunesid kõige kriitilisematel tundidel adekvaatse ja operatiivse info järele, mida neile aga ei pakutud.

«Jäi mulje, et venekeelne Postimees Online lõpetas reedel kell 23, Delfi aga hilines sündmuste kajastamisega,» nägi Ivanov süüd ka vene ajakirjanikel. Sisuliselt jätsid poliitikud vene vähemuse üksi.

Reede pärastlõunal jõudis üle 15 aasta esimest korda eetrisse «Aktuaalse kaamera» (AK) venekeelne erisaade, milles näidati ka presidendi pöördumist. Peaminister Andrus Ansip esines venekeelsele publikule esimest korda laupäeval. Tema AKs näidatud kõnet pakkus valitsuse kommunikatsioonibüroo PBK-le alles pühapäeval.

Praegu pakub vene kogukonnale infot venekeelne AK uudistesaade, mis on õhtuti eetris 15 minutit ega hiilga suure vaatajaskonnaga. Märksa laiem auditoorium on avalik-õiguslikul raadiokanalil Raadio 4.

Aastatel 1997–2003 ETVs vene uudistetoimetust juhtinud Ivanovi sõnul asuti 2000. aastal vene toimetust välja suretama, nüüdseks on see praktiliselt kokku kuivanud. «On naeruväärne ja lootusetult hilja, kui nüüd hakatakse liigutama. Venekeelsest avalik-õiguslikust kanalist räägitakse vaid kriisisituatsioonides,» märkis Ivanov.

Venekeelne ETV 24 töös

Eesti Televisiooni juhatuse esimees Ainar Ruussaar viitas valitsuserakondade loidusele venekeelse inforuumi loomisel. «Tuletaksin täiesti häbenemata Reformierakonnale, kauaaegsele valitsuserakonnale meelde, et Ruussaar on rääkinud alates ETV 24 käivitamisest, et see keskkond peaks olema ka vene keeles,» meenutas Ruussaar. «Poolteist aastat on mulle vaadatud otsa kui kalale akvaariumis.»

Kultuuriminister Laine Jänes ütles, et eraldi venekeelse avalik-õigusliku telekanali loomine on ringhäälingunõukogu pädevuses. «Üheks tubliks sammuks edasi oleks ka vähemusrahvustele omakeelsete subtiitrite võimaldamine avalik-õigusliku teleprogrammi jälgimiseks,» pakkus Jänes.

Minister tunnistas, et kuigi Raadio 4 on populaarne, jääb sellest üksinda väheks. Ta lisas, et koalitsioonilepingust tulenev venekeelse internetiportaali ETV24 loomine on juba töös.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo juhi Inga Jagomäe sõnul on nii eesti- kui ka võõrkeelsele meediale infot jaganud peale peaministri veel mitmed teised ministrid.

«Tõnismäe temaatikat on venekeelsele meediale intensiivselt tutvustanud ka kaitse-, välis-, justiits- ja siseminister,» ütles Jagomäe.