Keskerakonna ajakirjad kubisevad poliitikute klantspiltidest

Klantsajakirjad - leia kümme erinevust. Foto: Mihkel Maripuu

Täna võisid tuhanded tallinlased leida oma postkastist kas eestikeelse Keskerakonna ajakirja Dirigent või selle venekeelse analoogi Režissjor, mis mõlemad kubisevad üleslöödud poliitikutest.

60-leheküljeline väljaanne on otsast otsani täis Keskerakonna poliitikute reklaamlugusid ning dubleerimist on palju, kuid kahe ajakirja erinevus on siiski märgatav.

Kui venekeelse ajakirja esikaant ehib suurelt partei selle aasta kohalike valimiste hüüdlause «Kes siis veel!», siis eestikeelne näib olevat jäänud oma hüüdlausega «Eesti vajab vahetust» pidama eurovalimiste aega. Või tahab Keskerakond tõesti vahetust ka pealinnas?

Erinevused paistavad silma ka esimestel lehekülgedel. Näiteks kahe Tallinna linnapea - praeguse Edgar Savisaare ja eelmise Jüri Ratase - dialoogi ehivad eestikeelses ajakirjas ka pildid sellest, kuidas Ratas aastate eest itaallaseks maskeerununa piraattaksosid püüdmas käis, kuid venekeelsest numbrist on need välja jäetud.

Jäppinen eestlastele

Linnapeade kahekõnele järgneb eestikeelses väljaandes jutt abilinnapea Kaia Jäppinenist, keda nimetatakse kultuuri heaks haldjaks. Venekeelses väljaandes näeb Jäppineni alles 20. leheküljel. Ning seal teatatakse pealkirjas, et Tallinna kultuuripealinna projekt on kindlates kätes.

Huvitav on ka see, et Jäppinenist pajatava loo kõrvale on küsitud kommentaari reformierakondlasest Tallinna ekslinnapealt Ivi Eenmaalt, kes siiski keskendub oma jutus kultuuripealinnale, mainimata kordagi Jäppineni.

Küll kiidab Jäppineni sihtasutuse Tallinn 2011 juht Mikko Fritze, kes nimetab abilinnapead heaks juhiks ja inimeseks, kes ei suru oma arvamust peale.

Venelaste Jäppinen näib olevat riigikogu liige Olga Sõtnik, sest just temal on au ilmuda venekeelse väljaande lugejate ette samadel lehekülgedel, kus Jäppinen eestikeelses versioonis, ehk kohe pärast linnapeade dialoogi.

Kolmas lugu on mõlemas väljaandes Keskerakonna noorpoliitikutest - vastavalt siis kas venekeelsetest või eestikeelsetest. Huvitava faktina jääb silma, et eestikeelse loo on kirjutanud Postimehe endine ajakirjanik ja praegune Tallinna kultuuripealinna projekti pressiesindaja Andri Maimets, kes on ajakirjas veel kahe loo autor.

Vilja Savisaar venelastele

Kahe väljaande erinevatest valikutest võib välja tuua veel sellegi, et venekeelses on eestikeelsega võrreldes olulisemalt ettepoole nihutatud turismifirmade liidu juhatuse liige Daisy Järva - 15. lehekülg on ju oluliselt parem positsioon kui 32. Miljoniküsimuseks jääb aga, miks peaks Järva venelastele eestlastest oluliselt rohkem meeldima.

Venekeelses väljaandes järgneb Järvale Vilja Savisaar ehk teine isik, kes on eestikeelses väljaandes olulist kaugemale tahapoole paigutatud kui venekeelses. 50. ja 18. lehekülje vahel on ikka vaks vahet. See on ka üks väheseid kordi, kus ühe inimesega seotud lood erinevad - venekeelsele lugejale on Savisaar ise euroliidu teemalise pajatuse kirjutanud, eestikeelses aga portreteerib teda suure võrkpallisõbrana Tõnu Vaidloo.

Parteilised teletähed

Ajakirja mahuvad ka keskerakondlased, kes Tallinnas ei kandideeri - näiteks Aivar Riisalu räägib oma armastusest iganenud militaarsõidukite vastu ja Peeter Võsa teatab, et poliitika tähendab talle hobiga tegelemist.

Ajakirja lõpupoole selgub, et riigikogu keskfraktsiooni juhtiv Kadri Simson on hingelt looduslaps ja korilane. «Kadri veedab tööst vaba kvaliteetaja metsas: korv kaenlas ja nuga pihus, seen seene järele astudes,» teatab ajakiri.

Eestikeelset lugejat kiputakse pidama ka venekeelsest suuremaks meelelahutuse-sõbraks. Miks muidu saab Dirigendist lugeda 2010. aasta horoskoopi ja lahendada ristikheina-märkidest kubisevat ristsõna, mille vastus loomulikult samuti Keskerakonnale viitab, kuid Režissjoris on ruumi vaid horoskoobile.

Ajakirja tagakaane siseküljel ilutseb suur lauljatar Katrin Siska pilt, talle endale pole siiski miskipärast väljaandes - erinevalt teistest ülespildistatud kandidaatidest - sõna antud.

Meeldivat lugemist!