/nginx/o/2013/09/05/2171263t1hfee3.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli sillaehituse õppetooli juhataja Siim Idnurme väitel oleks ehituse käigus jõnksu sisse saanud Smuuli tee sillale vaja teha proovikoormamine, et rajatise vastupidavuses lõplikult veenduda.
Smuuli tee silda tuleb enne avamist katsetada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Professor Idnurme sõnul tänapäeval tõenäoliselt kokkuhoiu ja ehituse kiiruse huvides sildade proovikoormamisi enam teha ei taheta, kuid tegelikult oleks seda vähemalt mõnel juhul kindlasti vaja.
Eriti siis, kui tegemist on sillaga, mille kuju on ehitamise käigus projektlahendusest erinevaks muutunud. Professori sõnul annab see märku tõsiasjast, et on juhtunud midagi, mida projekteerija või ehitaja ei ole osanud ette näha.
Kiirustada pole vaja
Kui Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tee vahel üle Ülemiste kaubajaama kaarduvat Smuuli tee viadukti eemalt vaadata, on selgelt näha, kuidas silla keskosa lainetab.
«Ma arvan, et linnal on mõistlik lasta ehitajal sild päris valmis ehitada ja mitte kiirustada selle liikluseks avamisega,» väitis Idnurm.
Proovikoormamine tähendab äraseletatult seda, et sillale sõidavad raskeveokid ning siis mõõdetakse konstruktsiooni läbipainet ja sisepingete tegelikku jaotumist. Seejärel võrreldakse saadud andmeid projektlahendusest tulenevate teoreetiliste arvutustega.
Idnurme sõnul koormatakse sellistes katsetes silda tavaliselt järk-järgult kuni 75 protsendini liikluskoormusest.
Smuuli tee silla ehitusel ametlikku ehitusjärelevalvet tegeva Teede Projektijuhtimise aktsiaseltsi juhtivspetsialist Aldur Aasa ütles naljaga pooleks, et Nõukogude ajal tehti küll nii, et saadeti tankid sillale ja ehitajad silla alla. Tänapäeval tuginetakse aga vahepealsetele mõõteandmetele ja laboratoorsetele analüüsidele.
Pingutamine ei aita
Mis puutub võimalusse, et jõnksu saab ära kaotada vantide pingutamisega, siis Merko Ehituse juhatuse liikme Andres Agukase sõnul ei alusta ehitaja sellega enne, kui rajatisel on lõplikult asfalt ja muu täiskoormus peal. Pärast seda saab näha, kui palju õnnestub pingutamisega silla välisilmet parandada.
Idnurme sõnul saab vantide pingutamisega küll mingil määral reguleerida silla üldist kõrgust ja kuju, mitte aga tõmmata sirgeks silmaga nähtavat jõnksu. Tema sõnul ei ole see kivistunud betooni puhul kuidagi võimalik. Ka Aasa on põhimõtteliselt samal seisukohal.
«Kui tellija seda soovib, tuleb proovikoormamine ikka teha,» kinnitas Aasa. «Ehitaja ei saa vastu olla. Eks vaatame, kuidas silla iluvigade kõrvaldamine edeneb, võib-olla nõuab ka ehitusjärelevalve proovikoormamist.»
Idnurm manitses ehitajaid ettevaatlik olema ka selles suhtes, et nad silla keskosas oleva lohu siledaks tegemisel üle ei pingutaks ega paigaldaks sinna liigset betooni- ja asfaldikogust, kuna see suurendab silla kaalu.
Sama lugu võib juhtuda ka, kui ehitaja püüab kaugelt näha olevat jõnksu varjata mingite muude ehituselementidega.
«Betoonsild on juba iseenesest niisugune, et selle omakaalukoormus moodustab kogu lubatavast koormusest umbes seitsekümmend protsenti,» selgitas Idnurm. «Sillale omakaalu lisamine vähendab veelgi kasuliku koormuse osa.» Ehk mida rohkem kaalub sild ise, seda vähem saab sinna peale liiklust lasta.
Idnurm ütles, et riigihanke korras sillaehitaja valimisel ei tohiks madalaim hind olla ainuke kriteerium. Sild on keeruline ja töömahukas rajatis, mis peab omal kohal seisma aastakümneid. Seetõttu tuleks peale hinna kindlasti arvestada ka muid tegureid.
Inetu sild jääb Idnurme sõnul aastateks rahva naerualuseks, samas unustatakse parema väljanägemise nimel ehituse hinna väike tõus kohe pärast rajatise käikuandmist.
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel kinnitas, et linn peab riigihangete puhul igal juhul lähtuma madalaimast hinnast, olgu see vahe kas või üks kroon. Smuuli tee silla puhul pakkus parima hinna Merko Ehitus ja saigi töö endale.
Idnurm lisas, et praegust Smuuli tee silda vaadates on märgata ehituses päris mitmeid vajakajäämisi. See aga tähendab, et silla hoolduskulud võivad kiiresti kasvama hakata.
Kui hästi projekteeritud ja ehitatud silla ülevaatusteks ning teenindamiseks võib kuluda igal aastal umbes kaks protsenti rajatise alghinnast, siis halvasti projekteeritud ja ehitatud silla puhul rohkem kui viis protsenti.
Professori sõnul ei ole vantsild Smuuli teel üle raudtee põhimõtteliselt vale lahendus, kuid tellija ja projekteerija koostöös oleks võinud leida ka parema variandi.
Erinevalt näiteks Tartust ja Pärnust Tallinnas kahjuks enne silla ehitamist suuremat sorti arutelu ei toimunud.
Kõver sild
Smuuli tee silla kogupikkus on 370 meetrit, sellest vantsild raudtee kohal 85 meetrit.
Mõlemas suunas on üks sõidurada, lisaks kergliiklustee ja valgustus.
Võimalus on ehitada ka silla teine niit.
Smuuli tee pikenduse ja silla ehituse koguhind on 87,8 miljonit krooni.
Üldprojekti tegi K-Projekt, sillaprojekti peatöövõtja on EstKonsult.
Ehituse peatöövõtja on Merko Ehitus.
Valmimise lõpptähtaeg on 1. juuni, liikluseks on plaanis avada 15. mail.
Allikas: Merko Ehitus, Tallinna kommunaalamet