Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/12/29/893940t1h4c48.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2168277t1h28b1.jpg)
Tänavusel võidupühal ehk 23.juunil avatakse Narvas mälestuskivi legendaarsele narvalasele, läbi ajaloo kõige kauem Kaitseliitu juhtinud mehele kindralmajor Johannes Orasmaale.
Seoses mälestuskivi avamisega toimub sel aastal ka Jõhvi garnisoni pidulik rivistus ja paraad Narvas Peetri platsil.
«Suures osas just tänu temale on kaitseliit üles ehitatud ja eksisteerib sellisel kujul, nagu see on meile tänapäeval tuntud. Tema mälestuse jäädvustamiseks otsustaski Kaitseliidu Alutaguse malev püstitada mälestuskivi koos tahvliga,» ütles kaitseliidu Alutaguse maleva juhatuse liige Kalev Naur.
Kuigi mälestuskivi püstitamiseks vajalike vahendite saamiseks oli välja kuulutatud ka korjandus, osutus kivi püstiatamine oodatust odavamaks. Seda tänu narvalastele, kellest osa oli valmis toetama kivi transportimist, teised mälestuplaadi tegemist, kolmandad kivi ümbruse heakorrastama jne.
Toetajate seas on nii tuntud ärimehi kui ka praeguseid ja põliseid narvalasi.
«Tänu neile inimestele ei lähegi mälestuskivi püstitamine rahalises vääringus eriti kalliks, vast ehk graniidist plaat ja selle peal olev kiri, mis tuleb rahas kinni maksta,» ütles Naur.
Tõeliselt suure panuse annab Nauri sõnul ka narvalasest kiviraidur Aleksei Kolpakov, kes valmistab isiklikult Orasmaa mälestuskivile plaadi.
Kindralmajor Johannes Orasmaa sündis Joala vallas Kulgu külas, mis on tänaseks jäänud Narva veehoidla alla. Koolis käis legendaarne kaitseliidu juht Narva Gümnaasiumis.
Päraset sõjakooli lõpetamist teenis ta tsaariarmee ridades, osales Esimeses maailmasõjas, teenis välja tolle aja kohta väga kõrge staabikapteni auastme ning oli Vladimeri ordeni IV järgu kavaler. Kuni 1935. aastani oli Orasmaa perekonnanimi Roska.