/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/12/15/105700t1hb119.jpg)
Linnade-valdade avalike teenuste osutamise kodanikeühendustele delegeerimine sõltub väga palju majanduskasvust- ja langusest, selgub poliitikauuringute keskuse Praxis analüüsist.
Masu räsib ka valdu abistavaid MTÜsid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodanikeühenduste osutatavad avalikud teenused on «väga tundlikud majanduse ja
maksulaekumise muutustele: majandusarengu tingimustes oli näha teenuste mahu olulist suurenemist, praeguses eelarvekärbete oludes aga on see üks põhilisi kokkuhoiukohti,» kirjutatakse dokumendis.
Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liidu tänavu korraldatud küsitluse tulemused viitavad, et tänavuste eelarvekärbete tõttu tuleb kolmandikul ühendustel teenuste mahtu vähendada ning kuuendik peab jätma ära planeeritud investeeringuid ja arendustegevusi.
See suurendab veelgi avalike teenuseid osutavate MTÜde ebastabiilsust.
Teenuste delegeerimise tänaste praktikate analüüsist selgus nimelt, et ühed suuremad probleemid seoses delegeerimisega on lepingute lühidus, linnalt-vallalt saadava raha hilinemine, KOVi ühepoolsed lepinguid muutvad otsused ja teenuse ebamäärasus.
Aastatel 2006-2008 kasvas linnade-valdade avalike teenuste osutamise kodanikeühendustele delegeerimise rahaline maht siiski ligi kaks korda.