Riigimaa suuroksjonid said Saaremaal avapaugu

Foto: graafika: Silver Alt

Maa-amet pani eile Saaremaal Laimjala vallas korraga enampakkumisele 213 hektarit riigimaad. See on esimene riigimaade hiigel­oksjonitest, mis peab tühja riigikassat era­korraliste tuludega täitma.

«Esmaspäeval võis tõdeda, et meil on raha otsas,» ütles vast­asutatud Metsa Hoiu-Laenuühistu juht Sven Köster eile. Miks otsas? Sest metsamehed ostavad praegu oksjoneilt maad kokku.

Seetõttu käisid Eesti uusimasse hoiu-laenuühistusse koondunud metsamehed eile riigi kõige noorema panga LHV juhtide jutul. Kõne all polnud muu kui raha eelseisvatel riigimaade oksjonitel osalemiseks.

Saadaval 20 000 hektarit

Köster märkis, et sajast hektarist väiksema metsatüki omanikul pole mõtet panka raha küsima minna. Pank ei anna. Nii ongi hoiu-laenuühistu meestel mõttes laenata LHVst kümme miljonit krooni ja see oma liikmeile edasi laenata.

Kui need siis oma säästud ja ka mujalt laenatava raha juurde panevad, võiks Eesti metsaomanikel tekkida umbes saja miljoni krooni suurune ostušanss riigimaa suuroksjonil.
«LHV meestele sobis meie plaan,» märkis Köster. LHV omakorda kinnitas, et metsamaa on valdkond, mille ostu nad on valmis rahastama.

Sel sügisel on müügile oodata 20 000 hektarit metsamaad, mida müüakse kinnistute kaupa. Osta saab ühe kinnistu või suure tahtmise juures ka kõik kinnistud.

SEB Enskilda ettevõtte rahanduse juht Henrik Igasta aga suhtub riigi praegusse maamüügiponnistusse ettevaatlikult. Samas käis just Igasta koos kolleegidega selle idee valitsusele kevadel välja.

«Riik ei ole nõustajat palganud, nad tahavad iseenda tarkusest teha,» lausus Igasta. «Tehku! Me ei saa ka tasuta ideid genereerida.»

Igasta arvates oleks müüki pidanud minema riigimets (st Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses olev metsamaa; praegu läheb müüki juriidilise termini järgi riigile kuuluv metsamaa – toim) hiigeltükina, mida saanuks rahvusvahelisel oksjonil kallilt müüa.

«Metsamaa on valdkond, kuhu pikaajaline kindlustusseltside ja pensionifondide raha tahab tulla,» lausus Igasta. «See on hea viis inflatsiooniriski maandamiseks.» Ta lisas, et metsamaad ei osteta spekuleerimiseks, praeguste puiduhindade juures pole oodata, et hind kiiresti tõuseks. Kas SEB Enskilda kavatseb ka oma klientidele midagi osta, seda ei soovinud Igasta kommenteerida.

Maa-ameti andmebaasi järgi otsustades on metsamaa hinnad praegu sarnased 2001. ja 2002. aasta omadega. Köster viitas, et praeguste hindade juures metsa ostes tuleb seda hooldada ja paar korda raiuda, enne kui asi end ära tasub.

Kuigi kogupindalalt tuleb riigimaad lähiajal müügile enneolematult palju, läheb see kohalike metsameeste lobitöö tulemusena müüki üksikute kinnistute kaupa. Nii säilib ka kohalikel metsaomanikel lootus maad juurde osta.

Samas võiks metsamaa oksjon elavdada kiratsevat metsaraiet. Metsaraiumise statistika järgi tuleb välja, et firmade raieaktiivsus on suurem kui nende metsamaade osakaal. Seega võiks oodata, et oksjonilt metsa ostnud firmad asuvad seda raiuma.

Metsatööstuse juhtide hinnangul on liiga väike raiemaht aga Eesti metsanduse põhiprobleem. Mets mädaneb jala pealt ära, samal ajal kui saeveskid seisavad.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Andres Talijärve sõnul tulevad maatükid hiigeloksjonil müügile valdade kaupa.

Naabritel eelisõigus

Eile oli kord Laimjala valla käes, maa-ameti asejuhi Anne Toomi sõnul peaks veel sel nädalal Ametlikes Teadaannetes ilmuma ülejäänud paari tuhande kinnistu enampakkumisteated. Talijärv märkis, et riigil on ligi 200 000 hektarit maad, mis lähiaastail müüki läheb.

Maa-amet on müünud selle aasta kaheksa kuuga riigimaad 153 miljoni krooni eest. Valitsuse soovil tuleb aga müüa enam kui 700 miljoni krooni eest.

Talijärve sõnul aitab valdade kaupa müümine ligi meelitada suuremat ostjat. Ühtlasi saavad väiksemad metsaomanikud valida endale sobivaid tükke. Kuni riigikogu pole seadust muutnud, on müüki minevate kinnistute naabritel eelisostuõigus.

Seega pole maaomanikel veel vaja kuulutustes näpuga järge ajada, sest enne tehingu jõustumist naaberkinnistul saavad nad eelisostu tegemiseks vastava teate.