Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2162695t1hca26.jpg)
Alates järgmisest aastast tuleb ujulatel, basseinidel ja veekeskustel täita senisest olulisemalt rangemaid tervisekaitsenõudeid.
Valitsuse poolt äsja heaks kiidetud määrusega täiendati nõudeid ka basseinivee puhastamise kohta ja viidi vastavusse basseini tegeliku kasutuskoormusega, teatas sotsiaalministeerium.
Kuna basseinivesi saastub pidevalt, lisati terviseohte ennetava tegevusena nõue, mis kohustab teenuse pakkujat iga basseinikasutaja kohta päevas lisama basseini 30 liitrit ja soojaveebasseinidesse 60 liitrit värsket vett, mille üle tuleb pidada igapäevast arvestust veemõõtja näitude ja tegeliku basseinikasutajate arvu abil.
Arvestades, et basseini kasutavad erinevas eas, erineva ujumisoskuse ning füüsilise võimekusega inimesed, sätestatakse nõue ujula kasutajatele osutada vajadusel esmaabi.
Vettehüpete sooritamisel tuleb tagada hüppajate ja ujujate ohutus. Ujulas ja veekeskuses tuleb basseinikasutajale nähtavas kohas esitada teave basseinide sügavuse, õhu ja basseinivee temperatuuri kohta.
Soovi korral tuleb anda teavet basseinikasutajale basseinivee teiste kvaliteedinäitajate kohta. Viimastel aastatel on ehitus- ja majandustegevuse hoogustumisega rajatud mitmeid kaasaegseid veekeskusi, kuid vaatamata sellele on endiselt probleeme libedast pinnast tingitud kukkumistraumade juhtudega.
Seni ei ole Eestis kehtestatud eriregulatsiooni, mis sätestaks hõõrdekoefitsiendi nõuded sellistele ruumide põrandapindadele nagu saunad, duiruumid, basseiniruumid jne. Selle tulemusena kasutatakse praktikute hinnangul nendes ruumides odavaid ja kvaliteedinõuetele mittevastavaid ehitusmaterjale, mis on libedad ja põhjustavad kukkumisi ning sellega kaasnevaid traumasid.
Seega on määrusega sätestatud, et põrandapinnad, kus käiakse jalatsiteta või jalatsitega ning mis on kokkupuutes veega või millele satub vett ja muid vedelikke, ei tohi olla libedad.
Põrandakattematerjalide valikul tuleb võimalusel arvestada Saksa DIN-standardeid. Enne määruse jõustumist ehitatud ja projekteeritud ujulates ja veekeskustes tuleb põrandate libeduse vältimiseks ja terviseohutuse tagamiseks rakendada täiendavaid asjakohaseid meetmeid (näiteks lisa käepidemete ja tugede paigaldamine, pindade karestamine jne).
Kuna põrandapindade hõõrdetegur on reguleeritud Saksa, mitte Eesti standardiga, siis on see esitatud soovitusena. Järgides ettevaatusprintsiipi peab põrandakattematerjalide valikul arvestama materjalide libisemiskindlust, asjakohasust ja kasutusotstarvet.
Ujulate ja basseinide kasutamisega seotud terviseohte saab jagada mikrobioloogilisteks ja keemilisteks. Sellega seoses lisati kohustuslikud kvaliteedinäitajad basseiniveele nii mikrobioloogiliste kui ka keemiliste näitajate osas.
Näiteks võib tuua vaba ja seotud kloori määramise nõude. Vaba kloor näitab kloorimise tõhusust ja seotud kloor iseloomustab basseinivee koormust ja reostumist. Kloorihaisu tekitab seotud kloor, mis ekslikult arvatakse olevat tingitud liigsest kloorist. See tekib vees, mille pH-tase on väike ning ärritab nahka ja silmi.