Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Savisaar: see oli hale provokatsioon

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tänavu septembris aset leidnud Moskva-visiidi käigus kohtus Edgar Savisaar ka Venemaa riigiduuma esimehe Boriss Grõzloviga.
Tänavu septembris aset leidnud Moskva-visiidi käigus kohtus Edgar Savisaar ka Venemaa riigiduuma esimehe Boriss Grõzloviga. Foto: Raepress

Tallinna linnapea Edgar Savisaar peab Eesti meedia haledaks provokatsiooniks teadet, et ta leppis Moskvas kokku võidelda ajaloo ümberhindamise vastu.



Interfaxi teatel jõudis Savisaar möödunud nädalal kohtumisel Ühtse Venemaa juhtpoliitiku Boriss Grõzloviga üksmeelele, et ajaloo ümberhindamine on lubamatu ning fašismi ja kommunismi võrdustamisega hakatakse koos võitlema.



Mis oli kohtumise eesmärk ja kes seal osalesid?


See kohtumine oli sama traditsiooniline nagu kokkusaamised teiste parteide esindajatega, kellega Keskerakond läbi käib. Peale minu võtsid kohtumisest osa ka teised Keskerakonda kuuluvad Tallinna delegatsiooni liikmed, need olid Mailis Reps, Ain Seppik ja Moonika Batrakova.



Kohtumist filmisid ja võtsid intervjuusid osalejatelt nii ERR ja PBK kui ka mitmed Vene telekanalid.



Igaks juhuks tuletan meelde, et Moskva-visiidi põhieesmärk oli Tallinna ja Moskva läbirääkimised ning kohtumine Jedinaja Rossija juhtidega hõlmas vaid väikese osa meie päevakavast.



Mida kohtumisel arutati?


Nagu on öeldud Raepressi pressiteates: «Teemadeks olid kahe riigi koostöö majandussuhete arendamisel, transiidi väljatoomisel tupikust, Eesti põllumajandustoodetele pääsu tagamisel Moskva ja Peterburi turgudele, samuti ka piiriülese koostöö korraldamisel, et taastada Kagu- ja Kirde-Eesti elanikele võimalused lihtsustatud piiriületuseks kahe riigi vahel.»



Rääkisime ka nendest koostööprojektidest, mis algatati siis, kui ma olin majandusminister (näiteks Narva silla ehitus jne) ning mis on katkestatud pärast Keskerakonna lahkumist valitsusest.



Mis olid suuremad saavutused, milleni te välja jõudsite?


Saavutus oli juba võimalus üldse tõstatada teise poole ees neid Eestile olulisi küsimusi. Seni on igaüks istunud oma nurgas ja pidanud omaette monoloogi, meie suutsime selle kanda üle dialoogi vormi.



Oluline on niisugustel kohtumistel teineteisele oma positsioonide selgitamine. Nõnda tagatakse parem üksteisemõistmine, mis tuleb alati kasuks. See on vaevaline töö, aga pikapeale võib anda ka tulemusi.



Muidugi oli saavutuseks ka erakondade ühiskomisjoni moodustamine nendes küsimustes, sest nii ei jää see kohtumine ühekordseks aktsiooniks.



Miks te ei kooskõlastanud visiiti välisministeeriumiga ja ei kaasanud sinna riigiametnikke?


Väga hea ettepanek. Järgmine kord püüame seda teha. Ainult et kuna see oli erakondadevaheline kohtumine, siis mõistagi tuleb neil riigiametnikel enne Keskerakonna liikmeks astuda ning kannatada ära Eesti ajakirjanduse sõim, mis sellega võib kaasneda.


Muide, ma ei tee sellest mingit saladust, et rääkisime minu Moskva-sõidu teemadel ka mõni päev varem toimunud kohtumisel presidendiga. Lisan veel, et visiidi mitteparteilistele kohtumistele olid kutsutud ka Eesti saatkonna töötajad, kes neil hea meelega ka osalesid.



Interfax vahendas Ühtse Venemaa fraktsiooni pressiteenistuse väidet, et Grõzlov ja Savisaar väljendasid oma kohtumisel arvamust, et ajaloo, sealhulgas Teise maailmasõja ajaloo ümberhindamine on lubamatu ning koos hakatakse karmilt tõkestama katseid võrdsustada fašism ja Nõukogude Liidus olnud režiim. Kuidas te kommenteerite seda väidet?


Mul ei ole siin midagi kommenteerida. Isegi Eesti meediakanalites tunnistatakse, et tegu on Vene riigiduuma esimehe jutust pärineva tsitaadiga. Muide, ta rääkis seda oma sissejuhatavas sõnavõtus, kui kõnelused poolte vahel ei olnud veel alanudki. See oli Eesti meedia hale provokatsioon, kus teisel pool lauda istunud inimese juttu püüti minu suhu panna.



Kuna teated ajaloo ümberhindamise tõkestamise kohta tulid väidetavalt Ühtse Venemaa pressiteenistuselt, siis kui need on ekslikud, kas te ei peaks neile vastavat märkust tegema?


Pean tunnistama, et olen mõnevõrra segaduses. Püüdsin jõuda allikateni, kust see «uudis» üldse pärineb. Itar-TASS ega ka Interfax ei olnud sellist uudist oma kodulehele üles pannud.


Võib-olla on see seletatav ka sellega, et osa infoagentuure ei anna oma uudistele juurdepääsu, kui sa pole selle uudisteagentuuri tellijate hulgas.



Seejärel otsisin seda väljasaadetud pressiteadete hulgast nii Jedinaja Rossija kodulehelt kui ka Vene riigiduuma Jedinaja Rossija fraktsiooni kodulehelt. Kummagi väljasaadetud uudiste hulgast ma seda teadet samuti ei leidnud. See tekitas küsimuse: kas, kelle poolt ja missugusel kujul see uudis siiski välja saadeti ja kui tõepärasena seda üldse tohib võtta.



Kas fašismi ja Nõukogude Liidus olnud režiimi võrdsustamise ja ajaloo ümberhindamise vastu luuakse töögrupp?


Meie kohtumine keskendus majanduskoostööle Eesti ja Venemaa vahel. Ma arvan, et olukord nõuab seda rohkem kui Mart Laari ja tema mõttekaaslaste ajalooalaste pingutuste arvustamist.



Muidugi me oleme koos Mart Laariga mõlemad ajaloolased, aga erinevalt temast ei hinda ma üle oma kvalifikatsiooni selles valdkonnas ning jätaksin need hinnangud Teise maailmasõja kohta arutamiseks professionaalsetele ajalooteadlastele.



Kas teie hinnangul tuleks fašismi ja kommunismi kuriteod võrdsustada?


Iga kuritegu on unikaalne, nagu ka iga heategu. Mina suhtun igasugusesse võrdsustamisse kui lihtsustamisse.

Tagasi üles