/nginx/o/2009/09/12/234248t1hbefe.jpg)
Muinsuskaitse arvates võib Saaremaal asuv ja Anu Saagimile kuuluva Saare mõisa kuivati olla algselt ehitatud kirikuks.
Saagimi mõisakompleksis võib olla haruldane kirik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektori kohuseid täitev Mihkel Koppel on üpris kindel, et mõisa kuivati on tegelikult ümber ehitatud pühakojast, kirjutab Oma Saar.
Arhitektiharidusega Koppeli sõnul annab selliseks arvamuseks alust hoone kuju ning selle mitmed ümberehitatud detailid, nagu näiteks kinnimüüritud aknad.
Kas seal tõesti kunagi kirik oli ja kuidas sellest viljakuivati sai, nendele küsimustele Koppeli sõnul praegu veel vastust ei ole.
Hoone põhiplaani uurinud Koppeli sõnul võis tegemist olla suhteliselt pisikese hoonega, millel on pikkust 15 m ja laiust üle viie meetri, pae- ja raudkividest hoonel kinnimüüritud aknad, mis meenutavad sakraalhoonele omaseid.
Esimesed andmed Saare mõisa kohta pärinevad 16. sajandist ja ka kirik võib olla pärit sellest ajast, mõisa kuivatiks võis hoone muutuda Koppeli arvates 19.-20. sajandil.