Peaministri büroo juhataja Arto Aasa sõnul peab Eesti tihendama Kasahstaniga suhtlemist, kuna teiste riikide huvi taustal on Eesti majandussuhted Kesk-Aasia naftahiiuga jäänud tagasihoidlikeks.
Peaministri büroo: Eesti kippus Kasahstanis teistest maha jääma
Aas meenutas, et Euroopa Liit on Kasahstani suurim kaubanduspartner ja et liidu investeeringud Kasahstani moodustavad kõigist riiki tehtud otsestest välisinvesteeringutest 54 protsenti.
«Samas Eesti majanduslikud suhted Kasahstaniga on olnud üpris tagasihoidlikud: Eesti on piirkonda investeerinud ligi 22,6 miljonit krooni, Kasahstani investeeringud Eestisse on veel väiksemad. Loomulikult on Eestil huvi oma positsiooni parandamiseks,» põhjendas ta Eesti huvi Kasahstani vastu.
Vastates küsimustele riigi, mille president pole 90ndate aastate algusest vahetunud ja mille parlamenti ei pääsenud viimati ühtki opositsiooni esindajat, demokraatia kohta jäi Aas diplomaatiliseks.
«Eestil on head poliitilised ja majanduslikud suhted ka nende riikidega, kelle riigipeadeks on näiteks kuningas või sultan.»
Ta lisas, et Euroopa Liidu ja Eesti jaoks on riikidevahelistes suhetes oluline inimõiguste järgimine.
«Selles valdkonnas on paljudes riikides arenguruumi. Samas, OSCE (Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioon) valis just Kasahstani järgmise aasta eesistujaks.»
Visiidi käigus allkirjastas Eesti Kasahstaniga kolm lepingut, mis viivad konkreetsete koostööprojektideni.
Kohtumistel Kasahstani riigijuhtidega selgitati koostöö prioriteetseid valdkondi, milleks energeetika kõrval on infokommunikatsioon ja põllumajandus.
Edasi hakkab nende teemadega tegelema kahe riigi valitsustevaheline komisjon.
«Kindlasti aitab suhteid meie riikide vahel edendada visiidi käigus avatud aukonsulaat Astanas. Nende konkreetsete tulemuste kõrval pole Eesti jaoks vähetähtis ka majanduslike huvide edendamine laiemalt ning kohapeal tehtud äridelegatsiooni töö,» rääkis peaminister Andrus Ansipit esmaspäevast kolmapäevani kestnud Kasahstani-visiidil saatnud Aas.