Päevatoimetaja:
Emilie Haljas
Saada vihje

Ideaal TV Milline näeb välja ideaalne saatekava?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eve Kruuse
Copy
Artikli foto
Foto: Urmas Nemvalts

Saatekava on hea lugeda. Laused on lühikesed ja pildid vahvad. Toredatele saadetele saab pastakaga ringid ümber joonistada.

Sageli polegi võimalik eriti ringitada, sest saateid, mida vaadata tahaks, lihtsalt ei ole. Ent milline näeks telekava välja siis, kui see oleks koostatud meie endi soovide järgi? Arter pakkus seda võimalust neljale telega seotud inimesele ning sai tulemuseks ideaalse laupäevase saatekava.

Reet Oja , saatejuht

7.00–13.00 Sellisel ajal ei vaata ma mitte kunagi televiisorit. Programmi koostamisel peaksin silmas eri sihtrühmade eeldatavat käitumist.

1. Need, kel kombeks reede õhtul pikemalt töönädalat lõpetada, avavad silmad eeldatavalt

12 ajal, ja mitte selleks, et telekat vaadata. Seega jäävad selle (üsna pretensioonikate nõudmistega) vaatajarühma huvid mängust välja ning see lihtsustab ülesannet märgatavalt.

2. Laupäeva hommikul on lapsed kodus. Vanemad aga tahavad pikemalt puhata ja saadavad maimukesed meelsasti arvuti või teleri ette. See tõsiasi peaks lastesaadete tegijad oma missiooni olulisusest mõtlema panema. Olen alati imestanud Soome kanalite lastesaadete tegijate julgust olla lihtsad: lugeda lastele raamatuid, mängida käpiknukkudega, tegelda lastele jõukohase kunstiloomega. Meie Lasteekraani «Saame kokku Tomi juures…»  on täitsa meeldiv variant niisugustest saadetest.

3. Vaatajad, kes mingil põhjusel ei saa kodust välja minna ja tunnevad vajadust televiisorinuppu vajutada. Neile võiks looduse ja maailma laiemalt nn populaarteaduslike saadete näol koju tuua. Sellised saated, nagu pakuvad National Geographic või History Chanel, või ka head portreefilmid. Rahulikult kulgevad lood, sest laupäevasel ennelõunal võiks meie igapäevasest turbulentsest olevikust puhata.

Katrin Viirpalu , raadiohääl ja telenägu

13.00 Pärast «saame ilusaks ja saledaks» saateplokki võiks edastada ajudele ergutuseks Telekooli formaadis saateid. Millegipärast pole ammu juhtunud Eesti telekanalites nägema võõrkeelte õppeprogramme...

Võiks olla ka piltlikustatud õpetussõnad eri eluvaldkondade kohta, näiteks lõhkilaenamise ohud või soovitused pere eelarve koostamisel.

15.00 Mõni tasemel ooper, balletietendus või kontsert 1,5–2 tundi (sellist valikut pakub prantslaste Mezzo kanal). Eks neid Eestis 1970.–1980. aastatel ülesvõetud kavu ole nähtud juba küll. Mitte et need halvad oleks, aga võiks pakkuda ka midagi muud laias maailmas toimuvast kodanikele, kelleni telekaablivõrk ei ulatu. Kontserte saaks asendada kunstinäituste jm maailmas toimuvate kultuurisündmuste ülevaatega. Et avardada silmaringi!

17.00 Kaunis ja teavet jagav loodusfilm köidaks mind kui vaatajat küll.

18.00 Uudised.

18.30 Tarkade inimeste jutusaade. Sedalaadi formaati on ETVs varem tehtud. Paar-kolm teadmistega ja hea jutuga persooni eri teemadel rääkimas. Rahulikus tempos.

Ilmar Raag , filmimees

Laupäev televisioonis on traditsiooniliselt kergemat tüüpi meelelahutuse päev, kusjuures silmas peetakse eelkõige 25+ vaatajaskonda, st eeldatakse, et noored laupäeva õhtul televiisorit ei vaata, sest neil on muudki teha. 

Ilmselt säärasest ideoloogiast lähtuvalt vaataksin minagi kõigepealt kergemas, ent samas professionaalses toonis filmi või mõnda muud erihuvisaadet. Võib-olla isegi kaht saadet järjest.

Neid saateid Eestis praegu ei ole – eelkõige seepärast, et filmisaated teenivad liiga tihti kas kriitikute esoteeriahuvi või, vastupidi, vaatajale mõeldud reklaamihuvi. Kuna usun, et tele- ja filmisaated on sotsiaalsete ja majanduslike tingimuste saadused, siis tahaks, et sellel ka veidi peatutaks soovita kohe glamuurseid staare müüa. Teisalt huvitaks mind filmide vastuvõtust rääkimine sotsioloogilises plaanis, sest see on parim selgitus, millises kultuuris elab vaataja.

19.00 Filmisaade.

19.30 Teadus-tehnika-loodus-erihuvisaade ehk n-ö Discovery või National Geographicu lõik. Võiks olla ka kodumaises esitluses.

20.00 Siin võiks olla kas või tund aega multifilme (animatsiooni). Sealhulgas «Simpsoneid» või «South Parki». See viimane ei ole küll enam lastele mõeldud programm... Paraku leidub sel kellaajal ehk napilt kümnendikus Eesti kodudes nii lastesõbralikke vanemaid, et nad lubavad televiisori lastele ja loobuvad mingist täiskasvanute programmist kõrvalkanalil.

21.00 Laupäev on uudiste poolest kõige tühjem päev. Olen need ilmselt juba internetist kätte saanud, seepärast hakkan hea meelega vaatama mõnd filmi või telesarja.

Jaak Kilmi , režissöör

22.00–02.00 Sel ajal tulgu televiisorist iluuisutamine. Võistluse ülekandele võiks lisada videosalvestuse eelmise päeva tehnilisest kavast, mida tavaliselt mitte kunagi üle ei kanta.

Kujutage ette, teil on nüüd neli vaba tundi, et tegelda millegi huvitava ja mõnusaga. Võite lugeda läbi reedese ja laupäevase ajaleheuputuse, teha kodus lastele nukuteatrit või mängida kogu perega Eurovisiooni lauluvõistlust, kus võidab see, kes kogub kõige vähem punkte.

Suvisel hooajal võiks sel ajal üle kanda ratsutamise koolisõitu. IaI

Arvamus

Olle Mirme , Kanal 2 programmijuht

Kuivõrd neljast vastanust kolm on ETV taustaga, siis on mõistetav, et nende nägemus on esitatud avalik-õigusliku televisiooni vaimus. See tähendab, et meelelahutusele eelistatakse kultuuri- ja haridusprogramme. Väga suurt vaatajahuvi selline saatekava kahjuks ei pälviks – kogemus kinnitab, et eelkõige otsitakse laupäeviti televisioonist ikkagi kergemat ajaviidet ja koguperesaateid. Kõige nõrgemaks pean Ilmar Raagi pakutud õhtust ajavööndit. Nagu ta õigesti märgib, on laupäeval raske alla 25-aastaste tähelepanu võita. Samas soovitab Raag sinna filmisaadet, ehkki on ju teada, et kõige usinamad kinoskäijad on just noored inimesed.

Toomas Vara , TV 3 peadirektor

Ilmselgelt pole siin üritatud teha kommertstelekanali kava, sest reklaamituru jaoks arvestatava vaatajaskonnani siin loetletud saadete enamikus kindlasti ei küüni. Kusjuures, Jaak Kilmi väikese irooniana laupäevaõhtusse plaanitud iluuisutamine oleks suure tõenäosusega kõigist mainitud saadetest kõige suurema reitingupotentsiaaliga. Tegelikus programmikoostaja töös tuleb üldjuhul unustada isiklikud lemmikud, kui tegijal pole just vabadust töötada reklaamivabas ETVs. Eestis pakub sellist loomevabadust veel vast telekanal Eeter, kommertskanalite programmijuhtidel selliseid privileege pole.

René Vilbre , ETV pearežissöör

Kõigist vastanuist kõige ausamaks telesõltlaseks pean Jaaku, kes siiralt tunnistab, et tema jaoks peab telekava olema võimalikult üksluine ja igav – sel juhul saab ennast ekraanist lahti kiskuda ja muu jaoks aega leida. Olen Jaaguga tuliselt nõus, et ainult nii saabki. Võimalus on veel telekas kinni panna, aga see on juba kõrgem tahtejõu pilotaaž.

Kuigi Jaagu kurvastuseks peab ütlema, et sport on üldiselt veel eriti suurte vaatajahulkade magnet. Et olla kindel võimalikult paljude vaatajate vaba aja kvaliteedis, paneks mina iluuisutamise asemel prime-time’ile curling’u. Nagu asetasid küsimuse ilguse tipust tegelased Sass Hennno esikromaanis «Mina olin siin» – kas sa tahad, et su pojast saaks pederast või curling’umängija! Vastust ei suudetudki leida.

Et viia ellu Jaagu programmi, peaks kava jooksma muidugi kõigilt kanaleilt korraga. Loodan, et Olle Mirme ja Toomas Vara ühinevad avalik-õigusliku algatusega!

Teised kommenteerijad on teinud programmi, mis põhimõtteliselt kõigi kolme kanali peale kokku juba ammu jooksebki. Mina jätan Reeda, Katrini ja Ilmari telekat vahtima, ise saadan oma lapsed Jaagu lastega mängima ja loen laupäeval kodus mõnd huvitavat raamatut!

Vabandan kõigi iluuisutamis- ja curling’usõprade ees.

Tagasi üles