Ilves: võitlus küberkorratusega nõuab riikidesisest ja piirideülest koostööd

Foto: Corbis / Scanpix

Täna alanud rahvusvahelist küberjulgeoleku konverentsi avades ütles president Toomas Hendrik Ilves, et küberkorratuste vastu suunatud reageerimisvõime arendamine nõuab märkimisväärset koostööd nii riikidesiseselt kui ka piirideüleselt.

Avakonverents toimub Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse ja George Masoni Ülikooli koostöös ning toob lisaks juristidele kokku
küberjulgeoleku teiste valdkondadega (IT, riigikaitse, poliitika) tegelevad eksperdid, vahendas küberkaitsekeskuse pressiesindaja.

«Reageerimisvõime arendamiseks on möödapääsmatu era- ja avaliku sektori rollikandjate laiapõhjaline koostöö ning riikidevaheline koordineeritud tegevus nii rahvusvahelisel kui ka regionaalsel tasandil,» rääkis president Ilves oma avakõnes.

Riigipea toonitas, et riiklikul tasandil rakendatavad meetmed peaksid keskenduma kolmele peamisele valdkonnale: avalikkuse küberturvalisuse ja -ohtude teemalise teadlikkuse tõstmine; avaliku- ja erasektori vaheline koostöö ja avalike haldusstruktuuride tugevdamine.

„Konverentsil otsitakse lahendust juriidilistele ja poliitilistele kitsaskohtadele.

«Isegi kui tehnoloogiliselt on võimalik küberohtude mõju minimeerida, seab juriidiline ja poliitiline keskkond omad piirangud,» ütles küberkaitse keskuse direktor kolonel Ilmar Tamm. «Töörühmades otsitakse vastust, kus peaks jooksma piir avatuse ja turvalisuse vahel küberruumis, mis on küberkaitse üks võtmeprobleeme,» lisas Tamm.

Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus on rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mis on Põhja-Atlandi Nõukogu otsusega saanud NATO akrediteeringu. Keskuse missiooniks on edendada NATO ja NATO riikide küberkaitsealast võimekust. Keskuse asutasid 14. mail 2008. aastal seitse riiki - Eesti, Saksamaa, Slovakkia, Itaalia, Leedu, Läti ja Hispaania.