/nginx/o/2009/08/31/228402t1h33f2.jpg)
Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervisedenduse Ühing taunivad justiitsminister Rein Langi ettepanekut tõsta sõidukijuhtidele lubatud alkoholisisalduse piirmäära 0,5 promillini, sest see oleks kahjulik rahva tervisele ja riigi majandusele.
Arstid: sõidukijuhtidele lubatud joobe piirmäära tõstmine ohustab rahva tervist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alkoholi tarvitamisest tingitud suremus ja invaliidistumine on täna Eestis Euroopa Liidu üks suurimaid ning joobes juhtimisõigus tõstab seda veelgi,» tõdesid ühingud saadetud pressiteates.
Ühingud tõdevad, et justiitsministeeriumi enda 2006. aastal tehtud uuringust selgub, et kuni 0,5-promillise alkoholijoobega sõidukijuhil on 1,4 korda suurem risk põhjustada inimvigastustega liiklusõnnetust kui täiesti kainel juhil ning hollandlaste andmetel on aga noortel, kuni 24-aastastel meestel see risk enam kui viis korda kõrgem.
«Samuti näitab justiitsministeeriumi uuring, et aastatel 2001-2005 on joobes sõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetustes hukkunute arv pidevalt tõusnud,» seisab teatas. «On vastutustundetu tõsta sõidukijuhtidele lubatud alkoholisisalduse piirmäära riigis, kus eriti noorte meeste suremus alkoholist tingitud vigastustesse on niigi lubamatult kõrge.»
Euroopa Liidu liikmesriikides on ühingute teatel käivitunud diskussioon lubatud alkoholisisalduse vähendamiseks sõidukijuhtidele - üheski riigis ei kaaluta selle tõstmist.
«Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel hakkab juba 6 liitri absoluutse alkoholi tarvitamine aastas ühe elaniku kohta häirima riigi normaalset funktsioneerimist, Eestis ulatub see näitaja ligi enam kui 12 liitrini,» märkisid ühingud. «On groteskne, et Euroopa Liidu kõrgeima alkoholi tarbimisega riigis soovitakse seda veelgi suurendada.»
Ühingute teatel ulatuvad alkoholist tulenevad otsesed ja kaudsed kahjud Eesti juhtivate teadurite andmetel miljardite kroonideni ja ületavad enam kui viiekordselt alkoholiaktsiisist saadava tulu. Majandussurutise tingimustes peaks valitsuse eesmärk olema alkoholi tarbimise vähendamine, mitte selle soodustamine.
Justiitsministeerium tegi majandus- ja kommunikatsiooniministrile ettepaneku juhtidele lubatud alkoholi piirmäära tõstmist praeguselt 0,2 promillilt 0,5 promillile, kuid majandusminister Juhan Parts laitis selle idee maha.